Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema ({{commentsTotal}})

Autor: Charis Tsevis/Creative Commons

Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

Taolises võrdluses asub Facebooki juht ühel pulgal Tuneesiaga. Selle erinevusega, et sama tulemuse nimel punnitab terve 11 miljoni elanikuga riik.

Börsil kaubeldavate ja seega teadaoleva väärtusega ettevõtete seas tõusis Facebook maailma kuue suurima sekka, lükates tahapoole fossiilsete kütuste äri esindava Exxon Mobili. Siin on mõttepausi koht, sest maailma kuuest väärtuslikumast ettevõttest ülejäänud neli on Facebookiga sarnased infotehnoloogiaettevõtted. Need on Amazon, Microsoft, Google`it haldav Alphabet ja kõige tipus Apple.

Ainukese mittetehnoloogia ettevõttena asub suurimate nimistus neljandal kohal kuulsale investorile Warren Buffetile kuuluv Berkshire Hathaway. Suure tõenäosusega on ettevõtte heas positsioonis oluline roll aktsiatel, mida hankis firma eelmise aasta lõpus. Kui nimetatud väärtpabereid oli investori portfellis varem umbes 15 miljonit ühikut, siis aastavahetuseks oli neid juba 57 miljonit. Ühtlasi kasvatas suur ost paberite väärtust rekordkõrgustesse. Emitendi ehk väljaandja real seisab nimi Apple.

Tehnoloogiasektorile ennustatakse lähiaastateks kiiremat kasvu võrreldes ülejäänud ettevõtlussektoritega. Võtmesõnadeks on mobiilsed andmed ja väga palju andmeid ehk ''big data''. Andmetega tegelemist peetakse lähiajal oluliseks uue väärtuse loojaks koos oodatava tasuga. Näiteks USA-s on andmetega seotud töös osalevate programmeerijate, inseneride jt mediaanpalk riigi ülejäänud tegevussektorite samast palganäitajast kaks korda kõrgem. Mediaanpalk tähendab, et täpselt pooled saavad suuremat ja teine pool väiksemat palka. See tähendab antud juhul, et väiksema palgaga programmeerija on ülejäänutega võrreldes ikkagi paremal leival.

Tagasi Zuckerbergi juurde, Facebooki või Facebookistani elanikkond toodab ja tarbib tohutus koguses andmeid ja asub loodetud majanduskasvu esirinnas. Rahvaarvus väljendatuna polegi Facebooki võimalik võrrelda ühegi riigiga. Kuid kellega võrrelda Mark Zuckerbergi, kas keisriga? Sobivat valitsemise kategooria sõna pole veel välja mõeldud ja ''peadirektor'' pole see. Lai haare paistab mehele meeldivat, kuna ta avaldas äsja uue maailma valitsemisele osutava manifesti. Zuckerberg alustab küsimusega, kas ehitame ikka sellist maailma, mida kõik tahavad?

Vastus koosneb 5700 sõnast. Seega võib lugematagi arvata, et vastus küsimusele on eitav. Zuckerberg väljendab rahulolematust asjade seisule läbi konstruktiivse poleemika, vaadates probleeme võimalustena, mida saavad tema ja Facebook lahendama asuda. Näiteks kuivõrd hästi saaks Facebook lahendada inimeste vahelisi lahkhelisid ja kasvavat isolatsionismi.

Delikaatne viide uue valitsuse katalüüsitud migratsiooniskandaalile aitab viia mõtted võimalusele globaalse kommuuni loomisest, alustades kõige väiksematest kogukondadest ja sotsiaalsetest struktuuridest, mille kaudu saab igaüks tuge oma spirituaalsetele, emotsionaalsetele ja isiklikele vajadustele.

Facebooki hinnangul kuuluvad 100 miljonit kasutajat nn ''väga tähendusrikastesse'' gruppidesse. Need ei ole tavalised sotsiaalsed grupid, vaid sellised, millest saavad inimestele kiiresti peamised sotsiaalvõrgustikus viibimise kogemuse keskmed. Zuckerberg kavatseb selliseid tähendusrikkaid gruppe uute töövahenditega toetada ja edendada. Lisaks lubab ta õpetada tehisintellekti jälgima inimeste heaolu, analüüsides nende postitusi ja püüdes avastada vihjeid, kas kõik on korras ja keegi ei kaalu näiteks enesetapumõtteid. Siis saab süsteem selle kodanikke aidata.

Analoogset tehnoloogiat kasutatakse juba terroristide propagandistidest eristamiseks. Lõpuks jõuab ta manifesti võtmeni, milleks on võitlus viha ja valedega. Selles omakorda peetakse Facebooki ühe süüdlasena. Zuckerberg tunnistab suuri raskusi eriarvamuste ja viha külvamisega võitlemisel, kuid loodab, et nende platvorm hakkab pakkuma oma kodanikele ühekülgsuse ja kallutatuse asemel tervikpilti.

Sisuliselt lubab ta muuta Facebooki paremaks ajakirjanduseks ja tagada, et seda sellisena ka tarbitakse. Kodanike postitustes näiteks maailmavaatelisi puuduseid nähes asub suurem vend isikut infolainetega õpetama. Kas sellist maailma ikka tahame? Otsustage ise. Nimeks on Facebookistan.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.