Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Charis Tsevis/Creative Commons

Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

Taolises võrdluses asub Facebooki juht ühel pulgal Tuneesiaga. Selle erinevusega, et sama tulemuse nimel punnitab terve 11 miljoni elanikuga riik.

Börsil kaubeldavate ja seega teadaoleva väärtusega ettevõtete seas tõusis Facebook maailma kuue suurima sekka, lükates tahapoole fossiilsete kütuste äri esindava Exxon Mobili. Siin on mõttepausi koht, sest maailma kuuest väärtuslikumast ettevõttest ülejäänud neli on Facebookiga sarnased infotehnoloogiaettevõtted. Need on Amazon, Microsoft, Google`it haldav Alphabet ja kõige tipus Apple.

Ainukese mittetehnoloogia ettevõttena asub suurimate nimistus neljandal kohal kuulsale investorile Warren Buffetile kuuluv Berkshire Hathaway. Suure tõenäosusega on ettevõtte heas positsioonis oluline roll aktsiatel, mida hankis firma eelmise aasta lõpus. Kui nimetatud väärtpabereid oli investori portfellis varem umbes 15 miljonit ühikut, siis aastavahetuseks oli neid juba 57 miljonit. Ühtlasi kasvatas suur ost paberite väärtust rekordkõrgustesse. Emitendi ehk väljaandja real seisab nimi Apple.

Tehnoloogiasektorile ennustatakse lähiaastateks kiiremat kasvu võrreldes ülejäänud ettevõtlussektoritega. Võtmesõnadeks on mobiilsed andmed ja väga palju andmeid ehk ''big data''. Andmetega tegelemist peetakse lähiajal oluliseks uue väärtuse loojaks koos oodatava tasuga. Näiteks USA-s on andmetega seotud töös osalevate programmeerijate, inseneride jt mediaanpalk riigi ülejäänud tegevussektorite samast palganäitajast kaks korda kõrgem. Mediaanpalk tähendab, et täpselt pooled saavad suuremat ja teine pool väiksemat palka. See tähendab antud juhul, et väiksema palgaga programmeerija on ülejäänutega võrreldes ikkagi paremal leival.

Tagasi Zuckerbergi juurde, Facebooki või Facebookistani elanikkond toodab ja tarbib tohutus koguses andmeid ja asub loodetud majanduskasvu esirinnas. Rahvaarvus väljendatuna polegi Facebooki võimalik võrrelda ühegi riigiga. Kuid kellega võrrelda Mark Zuckerbergi, kas keisriga? Sobivat valitsemise kategooria sõna pole veel välja mõeldud ja ''peadirektor'' pole see. Lai haare paistab mehele meeldivat, kuna ta avaldas äsja uue maailma valitsemisele osutava manifesti. Zuckerberg alustab küsimusega, kas ehitame ikka sellist maailma, mida kõik tahavad?

Vastus koosneb 5700 sõnast. Seega võib lugematagi arvata, et vastus küsimusele on eitav. Zuckerberg väljendab rahulolematust asjade seisule läbi konstruktiivse poleemika, vaadates probleeme võimalustena, mida saavad tema ja Facebook lahendama asuda. Näiteks kuivõrd hästi saaks Facebook lahendada inimeste vahelisi lahkhelisid ja kasvavat isolatsionismi.

Delikaatne viide uue valitsuse katalüüsitud migratsiooniskandaalile aitab viia mõtted võimalusele globaalse kommuuni loomisest, alustades kõige väiksematest kogukondadest ja sotsiaalsetest struktuuridest, mille kaudu saab igaüks tuge oma spirituaalsetele, emotsionaalsetele ja isiklikele vajadustele.

Facebooki hinnangul kuuluvad 100 miljonit kasutajat nn ''väga tähendusrikastesse'' gruppidesse. Need ei ole tavalised sotsiaalsed grupid, vaid sellised, millest saavad inimestele kiiresti peamised sotsiaalvõrgustikus viibimise kogemuse keskmed. Zuckerberg kavatseb selliseid tähendusrikkaid gruppe uute töövahenditega toetada ja edendada. Lisaks lubab ta õpetada tehisintellekti jälgima inimeste heaolu, analüüsides nende postitusi ja püüdes avastada vihjeid, kas kõik on korras ja keegi ei kaalu näiteks enesetapumõtteid. Siis saab süsteem selle kodanikke aidata.

Analoogset tehnoloogiat kasutatakse juba terroristide propagandistidest eristamiseks. Lõpuks jõuab ta manifesti võtmeni, milleks on võitlus viha ja valedega. Selles omakorda peetakse Facebooki ühe süüdlasena. Zuckerberg tunnistab suuri raskusi eriarvamuste ja viha külvamisega võitlemisel, kuid loodab, et nende platvorm hakkab pakkuma oma kodanikele ühekülgsuse ja kallutatuse asemel tervikpilti.

Sisuliselt lubab ta muuta Facebooki paremaks ajakirjanduseks ja tagada, et seda sellisena ka tarbitakse. Kodanike postitustes näiteks maailmavaatelisi puuduseid nähes asub suurem vend isikut infolainetega õpetama. Kas sellist maailma ikka tahame? Otsustage ise. Nimeks on Facebookistan.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?