Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas ({{commentsTotal}})

Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

Aastal 2013 Marsi orbiidile jõundud satelliit MAVEN registreeris kõrgel planeedi kohal hõljuva tolmupilve. Kuid MAVENi meeskond ei suutnud siis mõõta, kui suurtest osakestest tolm koosnes, ega mõistnud ka veel, kust see pärineda võis.

Nüüd on rühm teadlasi MAVENi andmeid uuesti analüüsinud ja väidavad, et Marssi ümbritsevad protorõngad, mille materjalist pärineb vähemalt osa Marsi kuudelt.

Jayesh Pabari Indias Ahmedabadis asuvast füüsikauuringute laboratooriumist ja ta kolleegid kõrvutasid MAVENi mõõtmistulemusi arvutimudelite arvutustulemustega ja kirjutavad nüüd ajakirjas Icarus, et Marsi kuusid tabanud meteoroidilöökidest ilmaruumi paiskunud väiksemad tolmuosakesed on päikesetuul minema pühkinud, kuid suurematest osakestest on teinud Marss oma gravitatsiooniväljaga enda ümber protorõngad.

Marsi kuudelt pärineb rõngaste materjalist Pabari väitel siiski ainult 0,6 protsenti, ülejäänu on moodustunud planeetidevahelisest tolmust.

MAVENi meeskond ise ei ole Pabari tõlgendusega päris nõus ega ole veendunud, et Marsi ümber on mingeid protorõngaid. MAVEN polnud siiski otseselt tolmu mõõtmiseks mõeldud. Päris kindel olemiseks tuleb oodata, kuni jõuab Marsi juurde mõni pühendunud tolmumõõtur.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.