Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas ({{commentsTotal}})

Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

Aastal 2013 Marsi orbiidile jõundud satelliit MAVEN registreeris kõrgel planeedi kohal hõljuva tolmupilve. Kuid MAVENi meeskond ei suutnud siis mõõta, kui suurtest osakestest tolm koosnes, ega mõistnud ka veel, kust see pärineda võis.

Nüüd on rühm teadlasi MAVENi andmeid uuesti analüüsinud ja väidavad, et Marssi ümbritsevad protorõngad, mille materjalist pärineb vähemalt osa Marsi kuudelt.

Jayesh Pabari Indias Ahmedabadis asuvast füüsikauuringute laboratooriumist ja ta kolleegid kõrvutasid MAVENi mõõtmistulemusi arvutimudelite arvutustulemustega ja kirjutavad nüüd ajakirjas Icarus, et Marsi kuusid tabanud meteoroidilöökidest ilmaruumi paiskunud väiksemad tolmuosakesed on päikesetuul minema pühkinud, kuid suurematest osakestest on teinud Marss oma gravitatsiooniväljaga enda ümber protorõngad.

Marsi kuudelt pärineb rõngaste materjalist Pabari väitel siiski ainult 0,6 protsenti, ülejäänu on moodustunud planeetidevahelisest tolmust.

MAVENi meeskond ise ei ole Pabari tõlgendusega päris nõus ega ole veendunud, et Marsi ümber on mingeid protorõngaid. MAVEN polnud siiski otseselt tolmu mõõtmiseks mõeldud. Päris kindel olemiseks tuleb oodata, kuni jõuab Marsi juurde mõni pühendunud tolmumõõtur.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.