Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel ({{commentsTotal}})

Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

Sageli võib lumel kohata mitte päris täiskasvanud ämblikke, kelle puhul võib öelda, et nemad kedagi püüdmas ei käi.

Lumel kohtab liigirikast valikut ämblikest: hiidämblikud – klassikalised kollase triibuga, meie veekogude lähedal tegutsevad ämblikud, isegi nõmmehiidämblik, kes on tõeline mõistatus, vahel arvatakse, et ta ei talvitugi täiskasvanuna.

Väga põnevad ämblikud on sireämblikud, kiitsakad ja hästi pikkade jalgadega. Suvel on nad niiskemates kohtades kõrte peal peidus, et ei leiagi üles – nemadki on väga vaprad lume peal kõndijad, kuuluvad kõige külmema kõndimise juurde, ehk oli -6 ja natuke rohkem kui nemad veel hästi aeglaselt ja rahulikult oma jalgu üksteise ette tõstsid.

Kuid on olemas ämblikuliigid, keda näemegi täiskasvanuna ainult talvel, kes talvel koovad võrku ja püüavad ka putukaid selle võrguga.

Talveämblikud saavad oma püünisvõrke teha just rohukõrte ümber, mida kasutavad talveputukad lume peale ja alla minekuks. Nad teevad oma võrgud kõrte vahele talveputukate käiguteele.

Võrgu kudumine käib samamoodi nagu suviti. Lihtsalt need liigid, kes talvel püüavad, ei tee sellist klassikalist spiraalvõrku nagu olme kohanud ristämblikul, nende võrk on nagu rohkem sissa-sossa, aga püüab hästi.

Ämblik tegutseb võrku sattunud putuka püüdmisel sama vilkalt kui suvel

Urmas Tartesel läks seitse aastat enne kui juhtus nägema olukorda, kus oli võrk, ämblik ja lumekirp hüppas võrku. "Olen enne näinud, kus lumekirp on võrgus kinni, aga seda ilma ämblikuta, arvata võib , et olen otsinud mitte just kõige õigematest kohtadest aga tõepoolest ta ei ole igapäevane sündmus nagu talveputulatega üldse, oleme kõndinud tänagi, näeme kümne meetri tagant ühte putukat, kui mõtleme selle sama nägemise suvisesse konteksti, siis on see päris harv nähtus."

Kas see tähendab, et ka need päris taveämblikud ka paarituvad talvel? Jah, see tähendab, et sealsamas võrgus kohtab emaseid ja isaseid. Nad püüavad üksteist üles leida ja paarituda, mis ämblikel on talvel sama keerukuas kui suvel: kui kaks kiskjat üksteisele lähenevad, ei tea kunagi tulemust ette.

"Mul on ka endal olnud õnne sattuda peale kääbusämblike pulmale, kus kaks tillukest ämblikku tõenäoliselt ühe metskitse jalajälge tehtud võrgus üksteisega semmisid," kirjeldab Tartes. See kestis tunnikese.

Näha oli kahte tumedat täppi, mis osutusid olevat erinevast soost ning mis püüdsid üksteisele läheneda, kaugenesid... korduvalt. "Päris paaritumiseni nad minu silme all ei jõudnudki."

Toimetaja: Marju Himma



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: