Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel ({{commentsTotal}})

Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

Sageli võib lumel kohata mitte päris täiskasvanud ämblikke, kelle puhul võib öelda, et nemad kedagi püüdmas ei käi.

Lumel kohtab liigirikast valikut ämblikest: hiidämblikud – klassikalised kollase triibuga, meie veekogude lähedal tegutsevad ämblikud, isegi nõmmehiidämblik, kes on tõeline mõistatus, vahel arvatakse, et ta ei talvitugi täiskasvanuna.

Väga põnevad ämblikud on sireämblikud, kiitsakad ja hästi pikkade jalgadega. Suvel on nad niiskemates kohtades kõrte peal peidus, et ei leiagi üles – nemadki on väga vaprad lume peal kõndijad, kuuluvad kõige külmema kõndimise juurde, ehk oli -6 ja natuke rohkem kui nemad veel hästi aeglaselt ja rahulikult oma jalgu üksteise ette tõstsid.

Kuid on olemas ämblikuliigid, keda näemegi täiskasvanuna ainult talvel, kes talvel koovad võrku ja püüavad ka putukaid selle võrguga.

Talveämblikud saavad oma püünisvõrke teha just rohukõrte ümber, mida kasutavad talveputukad lume peale ja alla minekuks. Nad teevad oma võrgud kõrte vahele talveputukate käiguteele.

Võrgu kudumine käib samamoodi nagu suviti. Lihtsalt need liigid, kes talvel püüavad, ei tee sellist klassikalist spiraalvõrku nagu olme kohanud ristämblikul, nende võrk on nagu rohkem sissa-sossa, aga püüab hästi.

Ämblik tegutseb võrku sattunud putuka püüdmisel sama vilkalt kui suvel

Urmas Tartesel läks seitse aastat enne kui juhtus nägema olukorda, kus oli võrk, ämblik ja lumekirp hüppas võrku. "Olen enne näinud, kus lumekirp on võrgus kinni, aga seda ilma ämblikuta, arvata võib , et olen otsinud mitte just kõige õigematest kohtadest aga tõepoolest ta ei ole igapäevane sündmus nagu talveputulatega üldse, oleme kõndinud tänagi, näeme kümne meetri tagant ühte putukat, kui mõtleme selle sama nägemise suvisesse konteksti, siis on see päris harv nähtus."

Kas see tähendab, et ka need päris taveämblikud ka paarituvad talvel? Jah, see tähendab, et sealsamas võrgus kohtab emaseid ja isaseid. Nad püüavad üksteist üles leida ja paarituda, mis ämblikel on talvel sama keerukuas kui suvel: kui kaks kiskjat üksteisele lähenevad, ei tea kunagi tulemust ette.

"Mul on ka endal olnud õnne sattuda peale kääbusämblike pulmale, kus kaks tillukest ämblikku tõenäoliselt ühe metskitse jalajälge tehtud võrgus üksteisega semmisid," kirjeldab Tartes. See kestis tunnikese.

Näha oli kahte tumedat täppi, mis osutusid olevat erinevast soost ning mis püüdsid üksteisele läheneda, kaugenesid... korduvalt. "Päris paaritumiseni nad minu silme all ei jõudnudki."

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.