"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid ({{commentsTotal}})

Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

1971. aasta 2. veebruaril sõlmiti Iraanis, Ramsari linnas Ramsari koventsioon. See on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on märgalasid hoida, kaitsta ja jätkusuutlikult kasutada. Konventsiooniga on liitunud 169 riiki ja territooriumi kokku enam kui 2200 märgalaga.

Eesti vanim Ramsari ala on Matsalu, 1976. aastast, kui selle lisas rahvusvahelisse registrisse Nõukogude Liit. Eesti ühines Ramsari konventsiooniga 1994. aastal ja kolm aastat hiljem nimetati lisaks Matsalule nimekirja veel üheksa ala, nende hulgas ka Endla.

Looduslike ökosüsteemide puhul räägitakse hüvedest, sest nad on nii väärtuslikud, neil on kindlad teenused, mida nad inimkonnale pakuvad. Neid hüvesid annab liigitada.

On tarbehüved ehk inimene võib soodest midagi saada - turvast, marju, seeni, raba servast võibolla natuke puid. Siis on reguleerivad hüved, kuna soodel on erakordselt oluline roll maastikus veeringe hoidja ja stabiliseerijana.

2005. aasta augusti lõpus tabas Ameerika Ühendriikide kaguosa orkaan Katrina. Kaasnenud looduskatastroof oli USA ajaloo üks laastavamaid.

Pärast Katrina kogemust on riigis tegeldud linna ja mere vahele jäävate märgalade taastamisega. Märgalad aitavad suure veetaseme tõusu ja tormiga maale tungiva veevoolu puhverdada.

Ookeani rannikualade üleujutuste tõsidust mõistes võib esmalt olla siiski raske aru saada, kuidas hoiavad märgalad Eestit looduskatastroofide eest.

Kujutame ette, et näiteks Soomaal ei ole jõgede ääres mitte lamminiidud ja lammimetsad, vaid sinna on tihedalt ehitatud külasid ja võib-olla ka mõni linn. Sellisel juhul kui kiires lumesulamisel või tugeva vihmasaju järel tekib üleujutus, tuleks vesi linna või külatänavatele ja see olekski nagu väike looduskatastroof.

Rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on igal aastal erinev põhiteema. Seekord räägiti, kuidas aitavad märgalad loodusõnnetuste riske leevendada.

Kõiki "Osooni" lugusid saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?