"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid ({{commentsTotal}})

Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

1971. aasta 2. veebruaril sõlmiti Iraanis, Ramsari linnas Ramsari koventsioon. See on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on märgalasid hoida, kaitsta ja jätkusuutlikult kasutada. Konventsiooniga on liitunud 169 riiki ja territooriumi kokku enam kui 2200 märgalaga.

Eesti vanim Ramsari ala on Matsalu, 1976. aastast, kui selle lisas rahvusvahelisse registrisse Nõukogude Liit. Eesti ühines Ramsari konventsiooniga 1994. aastal ja kolm aastat hiljem nimetati lisaks Matsalule nimekirja veel üheksa ala, nende hulgas ka Endla.

Looduslike ökosüsteemide puhul räägitakse hüvedest, sest nad on nii väärtuslikud, neil on kindlad teenused, mida nad inimkonnale pakuvad. Neid hüvesid annab liigitada.

On tarbehüved ehk inimene võib soodest midagi saada - turvast, marju, seeni, raba servast võibolla natuke puid. Siis on reguleerivad hüved, kuna soodel on erakordselt oluline roll maastikus veeringe hoidja ja stabiliseerijana.

2005. aasta augusti lõpus tabas Ameerika Ühendriikide kaguosa orkaan Katrina. Kaasnenud looduskatastroof oli USA ajaloo üks laastavamaid.

Pärast Katrina kogemust on riigis tegeldud linna ja mere vahele jäävate märgalade taastamisega. Märgalad aitavad suure veetaseme tõusu ja tormiga maale tungiva veevoolu puhverdada.

Ookeani rannikualade üleujutuste tõsidust mõistes võib esmalt olla siiski raske aru saada, kuidas hoiavad märgalad Eestit looduskatastroofide eest.

Kujutame ette, et näiteks Soomaal ei ole jõgede ääres mitte lamminiidud ja lammimetsad, vaid sinna on tihedalt ehitatud külasid ja võib-olla ka mõni linn. Sellisel juhul kui kiires lumesulamisel või tugeva vihmasaju järel tekib üleujutus, tuleks vesi linna või külatänavatele ja see olekski nagu väike looduskatastroof.

Rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on igal aastal erinev põhiteema. Seekord räägiti, kuidas aitavad märgalad loodusõnnetuste riske leevendada.

Kõiki "Osooni" lugusid saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.