"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid ({{commentsTotal}})

Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

1971. aasta 2. veebruaril sõlmiti Iraanis, Ramsari linnas Ramsari koventsioon. See on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on märgalasid hoida, kaitsta ja jätkusuutlikult kasutada. Konventsiooniga on liitunud 169 riiki ja territooriumi kokku enam kui 2200 märgalaga.

Eesti vanim Ramsari ala on Matsalu, 1976. aastast, kui selle lisas rahvusvahelisse registrisse Nõukogude Liit. Eesti ühines Ramsari konventsiooniga 1994. aastal ja kolm aastat hiljem nimetati lisaks Matsalule nimekirja veel üheksa ala, nende hulgas ka Endla.

Looduslike ökosüsteemide puhul räägitakse hüvedest, sest nad on nii väärtuslikud, neil on kindlad teenused, mida nad inimkonnale pakuvad. Neid hüvesid annab liigitada.

On tarbehüved ehk inimene võib soodest midagi saada - turvast, marju, seeni, raba servast võibolla natuke puid. Siis on reguleerivad hüved, kuna soodel on erakordselt oluline roll maastikus veeringe hoidja ja stabiliseerijana.

2005. aasta augusti lõpus tabas Ameerika Ühendriikide kaguosa orkaan Katrina. Kaasnenud looduskatastroof oli USA ajaloo üks laastavamaid.

Pärast Katrina kogemust on riigis tegeldud linna ja mere vahele jäävate märgalade taastamisega. Märgalad aitavad suure veetaseme tõusu ja tormiga maale tungiva veevoolu puhverdada.

Ookeani rannikualade üleujutuste tõsidust mõistes võib esmalt olla siiski raske aru saada, kuidas hoiavad märgalad Eestit looduskatastroofide eest.

Kujutame ette, et näiteks Soomaal ei ole jõgede ääres mitte lamminiidud ja lammimetsad, vaid sinna on tihedalt ehitatud külasid ja võib-olla ka mõni linn. Sellisel juhul kui kiires lumesulamisel või tugeva vihmasaju järel tekib üleujutus, tuleks vesi linna või külatänavatele ja see olekski nagu väike looduskatastroof.

Rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on igal aastal erinev põhiteema. Seekord räägiti, kuidas aitavad märgalad loodusõnnetuste riske leevendada.

Kõiki "Osooni" lugusid saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.