"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid ({{commentsTotal}})

Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

1971. aasta 2. veebruaril sõlmiti Iraanis, Ramsari linnas Ramsari koventsioon. See on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on märgalasid hoida, kaitsta ja jätkusuutlikult kasutada. Konventsiooniga on liitunud 169 riiki ja territooriumi kokku enam kui 2200 märgalaga.

Eesti vanim Ramsari ala on Matsalu, 1976. aastast, kui selle lisas rahvusvahelisse registrisse Nõukogude Liit. Eesti ühines Ramsari konventsiooniga 1994. aastal ja kolm aastat hiljem nimetati lisaks Matsalule nimekirja veel üheksa ala, nende hulgas ka Endla.

Looduslike ökosüsteemide puhul räägitakse hüvedest, sest nad on nii väärtuslikud, neil on kindlad teenused, mida nad inimkonnale pakuvad. Neid hüvesid annab liigitada.

On tarbehüved ehk inimene võib soodest midagi saada - turvast, marju, seeni, raba servast võibolla natuke puid. Siis on reguleerivad hüved, kuna soodel on erakordselt oluline roll maastikus veeringe hoidja ja stabiliseerijana.

2005. aasta augusti lõpus tabas Ameerika Ühendriikide kaguosa orkaan Katrina. Kaasnenud looduskatastroof oli USA ajaloo üks laastavamaid.

Pärast Katrina kogemust on riigis tegeldud linna ja mere vahele jäävate märgalade taastamisega. Märgalad aitavad suure veetaseme tõusu ja tormiga maale tungiva veevoolu puhverdada.

Ookeani rannikualade üleujutuste tõsidust mõistes võib esmalt olla siiski raske aru saada, kuidas hoiavad märgalad Eestit looduskatastroofide eest.

Kujutame ette, et näiteks Soomaal ei ole jõgede ääres mitte lamminiidud ja lammimetsad, vaid sinna on tihedalt ehitatud külasid ja võib-olla ka mõni linn. Sellisel juhul kui kiires lumesulamisel või tugeva vihmasaju järel tekib üleujutus, tuleks vesi linna või külatänavatele ja see olekski nagu väike looduskatastroof.

Rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on igal aastal erinev põhiteema. Seekord räägiti, kuidas aitavad märgalad loodusõnnetuste riske leevendada.

Kõiki "Osooni" lugusid saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: