Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks ({{commentsTotal}})

Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

5 mõtet ressursisäästu ja ringmajanduse kohta:

  1. Mööblitükk on hea jääde, kuna on kõrge energiasisaldusega. Just seepärast kasutab Standardi tehas ära ka tootmisel tekkinud tolmu ja mööblitükid.
  2. Mööblitootmise jäätmest suudab tehas end külmemal talvel ära kütta.
  3. Suurtes tehastes tekib tootmisruumides soojus, laoruumides, kus uksed pidevalt lahti, on aga jällegi jahe. Nutika ressursikasutusega annab ühes kohas üle oleva soojuse suunata ümber sinna, kus seda puudu on.
  4. Tekstiili- ja rõivatööstus on maailma suurim prügitootja.
  5. Eesti disainer Reet Aus on aga välja töötanud tarkvara, kuidas masstootmises tekkivad rõivajäägid taas rõivasteks muuta.

Tootmisettevõttel on ressurssidega asi selge. Ühest otsast tuleb materjal sisse, siis sellega tehakse midagi kasutades energiat ja teisest otsast läheb valmistoode välja. Vahel tekib jäädet, mida saab osaliselt uuesti kasutada, kuid midagi tuleb tahestahtmata ka ära visata. Kuid mis siis, kui äraviskamise asemel suunata jääde hoopis oma tootmisse lisaenergiaks nagu tegi Kosel asuv büroomööblit tootev Standardi tehas.

mööda torusid kogutakse majast kõikidest seadmetest tolm kokku, seal filtreeritakse ja õhk suunatakse tagasi tootmisesse, see on suletud süsteem, et sooja kaduma ei lähe. Tolmu sees on ka mööblitükid. Seda on seal umbes 100 kantmeetrit, mida hoiustatakse ja laetakse teistpidi välja pika kraapkonveieriga katlasse vastavalt katla enda vajadusele.

See katlamaja peab vastama oluliselt rangematele nõudmistele kui mõni tavaline ahi, nii põlemisprotsessi kui ka suitsugaaside töötlemise osas. 1200 kraadi juures põlevast pudist jääb järele ainult väike kogus musta tuhka ja paras ports sooja.

Mööblitükk on hea jääde, sest see on kõrge energiasisaldusega, et kuna see leek on siin väga terav, siis seda saab päris suures koguses kätte.

Standard töötleb tootmisjäägid ümber kahel põhjusel:
1) Roheline mõtteviis, mistõttu prügimäele ladustamine ei ole mõistlik.
2) Majanduslik põhjus. Varem maksis tehas külmal talvel kõrgete õlihindade korral küttekuludeks 60–70 000 eurot aastas. Nüüd suudab tehas end oma jääkidest ära kütta.

Standardi tehases asuv katlamaja on Eestis ainulaadne. Investeering oli suur ja tasuvusaeg on pikk.

Tootmisjääk tagasi tootesse

Keilas asuv Ensto Ensek toodab metalltooteid ja elektritarvikuid. Survevalust tehtud plastmastoodetel tekib lõikamisel valujääk. Kui varem oleks see läinud prügi hulk aja ladestamisele, siis Enstos lähevad praaktooted ja valujääk maja sees purustamisele ning neid kasutatakse uuesti samade toodete tootmiseks.

Osa materjali saab kasutada samade detailide tootmisel. Näiteks elektrikilpide puhul võib taaskasutusmaterjali osakaal tootes olla 25 protsenti, lambikorpustel aga kuni 100 protsenti. Võit nii ettevõttele kui keskkonnale.

Ensto tehas on suur ning nende masinatest eraldub suur hulk soojust. Samas on taoliste tootmishoonete ladudes alati jahe, kuna suured tõsteuksed on pidevalt lahti. Tootmisruumides on seega soojust üle, ladudes puudu.

Nii ongi tekkiv soojus kasutatud ressursisäästlikult ning suunatud ladudesse.

Ringmajandus = upshirt

Pidevale kadude vähendamisele ja protsesside efektiivsemaks muutmisele tuleb ühel hetkel piir ette. Mis edasi? Siin tuleb lineaarse majandusmudeli asemel mängu ringmajandus.

Ringmajandus on uus, tänapäeval aina enam tähelepanu saav majandusmudel, kus eesmärk on edendada ressursitõhusust võimalikult suurelt, eelkõige suunata kõik tekkivad jäätmed uuesti kasutusse, kas siis tootearendusse või siis ettevõtte sees uute ärimudelitena.

Üks ringmajanduse näide Eestis on upshirt ehk kangajääkidest toodetud särk. See tugineb Reet Ausi välja töötatud tarkvaral Upmade, mis aitab maailma ühel suurimal prügitootjal tekstiili- ja rõivatööstusel vähendada kangajääke.

See ei ole mingi kaltsuriidest uute särkide tootmine vaid esimene tööstuslikul tasemel taaskasutamise meetod, mis aitab vältida masstootmisel tekkivate rõivajääkide jäätmeteks muutumist.

Jäätmeprobleemi on rõivatööstuses ammu nähtud, kuid siiamaani puudus selle hea majanduslik lahendus. Upmade võib teha sektoris revolutsiooni, kuid lihtne see pole. Miks see lihtne pole, saab vaadata "Osoonist".

Kõiki "Osooni" lugusid saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.