Ühisujumine süstib delfiinile optimismi ({{commentsTotal}})

Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

Prantsuse teadlased tegid katseid üheksa silmikdelfiiniga, kellel näidati kahte sihtmärki, mille poole ujuda. Heeringaga maiustada said nad aga ainult parempoolse sihtmärgi juures, nii et nad hakkasid ka kiiremini selle poole ujuma.

Kuid kui teadlased asetasid uue sihtmärgi keskmisele positsioonile, mille kohta polnud selge, kas sealt maiuspala saab, jagunesid katsedelfiinid kahte rühma. Ühed ujusid ka selle kahtlasevõitu sihtmärgi poole üsnagi kiiresti. Neid delfiine hakkasid teadlased kutsuma optimislikeks. Teised delfiinid ei vaevunud kahtlase sihtmärgi suunas ujumisel liigset energiat kulutama.

Teadlased olid jälginud delfiine aga pikemat aega ja analüüsides nende varasemat käitumist selgus, et optimistlikud delfiinid olid osalenud niinimetatud sünkroonujumises rohkem kui pessimistlikud delfiinid. Delfiinidel meeldib nimelt tihtipeale teiste omasugusega kõrvuti ujuda ja jäljendada üksteise liikumist.

Delfiiniuurijad on ammugi oletanud, et üheskoos ujumine aitab delfiinidel edendada omavahelisi sidemeid ja luua positiivseid emotsioone. Nüüd siis ilmneb, et see ühistegevus aitab küllap alal hoida ka optimistlikku eluhoiakut.

Uurimistööd juhtis Pariisi 13. ülikooli zooloog Isabella Clegg, kes kirjutab sellest koos kolleegidega ajakirjas Behavioural Brain Research.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.