Ühisujumine süstib delfiinile optimismi ({{commentsTotal}})

Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

Prantsuse teadlased tegid katseid üheksa silmikdelfiiniga, kellel näidati kahte sihtmärki, mille poole ujuda. Heeringaga maiustada said nad aga ainult parempoolse sihtmärgi juures, nii et nad hakkasid ka kiiremini selle poole ujuma.

Kuid kui teadlased asetasid uue sihtmärgi keskmisele positsioonile, mille kohta polnud selge, kas sealt maiuspala saab, jagunesid katsedelfiinid kahte rühma. Ühed ujusid ka selle kahtlasevõitu sihtmärgi poole üsnagi kiiresti. Neid delfiine hakkasid teadlased kutsuma optimislikeks. Teised delfiinid ei vaevunud kahtlase sihtmärgi suunas ujumisel liigset energiat kulutama.

Teadlased olid jälginud delfiine aga pikemat aega ja analüüsides nende varasemat käitumist selgus, et optimistlikud delfiinid olid osalenud niinimetatud sünkroonujumises rohkem kui pessimistlikud delfiinid. Delfiinidel meeldib nimelt tihtipeale teiste omasugusega kõrvuti ujuda ja jäljendada üksteise liikumist.

Delfiiniuurijad on ammugi oletanud, et üheskoos ujumine aitab delfiinidel edendada omavahelisi sidemeid ja luua positiivseid emotsioone. Nüüd siis ilmneb, et see ühistegevus aitab küllap alal hoida ka optimistlikku eluhoiakut.

Uurimistööd juhtis Pariisi 13. ülikooli zooloog Isabella Clegg, kes kirjutab sellest koos kolleegidega ajakirjas Behavioural Brain Research.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.