Ühisujumine süstib delfiinile optimismi ({{commentsTotal}})

Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

Prantsuse teadlased tegid katseid üheksa silmikdelfiiniga, kellel näidati kahte sihtmärki, mille poole ujuda. Heeringaga maiustada said nad aga ainult parempoolse sihtmärgi juures, nii et nad hakkasid ka kiiremini selle poole ujuma.

Kuid kui teadlased asetasid uue sihtmärgi keskmisele positsioonile, mille kohta polnud selge, kas sealt maiuspala saab, jagunesid katsedelfiinid kahte rühma. Ühed ujusid ka selle kahtlasevõitu sihtmärgi poole üsnagi kiiresti. Neid delfiine hakkasid teadlased kutsuma optimislikeks. Teised delfiinid ei vaevunud kahtlase sihtmärgi suunas ujumisel liigset energiat kulutama.

Teadlased olid jälginud delfiine aga pikemat aega ja analüüsides nende varasemat käitumist selgus, et optimistlikud delfiinid olid osalenud niinimetatud sünkroonujumises rohkem kui pessimistlikud delfiinid. Delfiinidel meeldib nimelt tihtipeale teiste omasugusega kõrvuti ujuda ja jäljendada üksteise liikumist.

Delfiiniuurijad on ammugi oletanud, et üheskoos ujumine aitab delfiinidel edendada omavahelisi sidemeid ja luua positiivseid emotsioone. Nüüd siis ilmneb, et see ühistegevus aitab küllap alal hoida ka optimistlikku eluhoiakut.

Uurimistööd juhtis Pariisi 13. ülikooli zooloog Isabella Clegg, kes kirjutab sellest koos kolleegidega ajakirjas Behavioural Brain Research.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.