Kristjan Port: USA president segab ameeriklastel töötegemist ({{commentsTotal}})

Donald Trump. Autor: Kevinb Lamarque/Reuters/Scanpix

USA seekordsed presidendivalimised olid ja on jätkuvalt erakordsed. Väsitavate valimiste lõppedes võinuks oodata emotsioonide jahtumist. Selle asemel keeb ja pulbitseb aga inimmasside laava edasi, andes alust energiast pakatavatest vestlusteks ja vaidlusteks.

Olgu täpsustatud, et tegemist pole valimisjärgse ekstaasiga. Sõltumata sellest, kelle poolt hääletati, kulub põhiline osa energiast ärevuse, hirmu ja pahameele väljendamiseks. Seejuures kannab paljudes olukordades olulist rolli infotehnoloogia. Olukord on nii ebatavaline, et ameeriklastel on raske tööle keskenduda.

Arvatavasti esineb sama efekt mujalgi maailmas, kuid vähemalt on püütud USA-s nähtuse ulatust otseselt mõõta. Ameerika Psühholoogide Selts viis enne valimisi ameeriklaste seas läbi küsitluse. Iga kümnes vastaja tunnistas, et neil oli poliitilise diskussiooni tõttu raske tööle keskenduda. Nende stressitase oli kõrgem, neid valdasid küünilisuse tunded, nende töö kvaliteet oli tavapärasest madalam ja neil oli raskusi töö lõpetamisega. Töövõime languse põhjuseks olid päeva jooksul loetud uudised.

Valimisjärgse perioodi kohta saab aimu tööprotsessi toetava tarkvara arendaja analoogsest uuringust. Küsitlusse kaasatud 500 ameeriklasest lugesid päeva jooksul poliitikauudiseid 87 protsenti ja neist pooled said osa töökohal lõkkele löövaid poliitilistest vaidlustest. Seoses sellega hindas 29 protsenti vastajatest valimistele järgnenud perioodil, et nende töine tootlikus on seetõttu madalam.

Töö ajal mittetöötamise fenomen on pehmelt öeldes huvitav probleem. Nähtuse kaasaegne kuju pole niivõrd tahtelise tööluusi vorm, kuivõrd nõiduslik ja tahtejõu kontrollile raskesti allutatav nähe. Traditsiooniliselt toimus luus mõttelise treipingi või labida kõrval seistes ja mitte midagi tehes. Kuna taoline tegevusetus torkas kaugelt silma, oli targem üldse mitte silma alla sattuda ja olla kusagil eemal. Mäletatavasti korraldati Nõukogude Liidu lõpuaastatel töö ajal kinodes ja kohvikutes võimalike tööst kõrvalehoidjate kinni nabimiseks külaliste kontrollimise kampaaniaid.

Kaasaegses, arenenud tehnoloogiaga demokraatias on töö ajal mittetöötamine teist masti nähtus. Kontoritöötegija viibib küll töökohal, aga tema mõtted reisivad teistes sfäärides, näiteks sotsiaalmeedias või internetipoe leti ääres. Kõrvaltvaatajale, sealhulgas tööandjale paistab pealtnäha kõik normaalsena.

Peas toimuva tööprotsessi nägemine on keeruline. Selleks ei sobi pahatihti ka tootlikkus, sest erinevalt treipingi taga tükitöötegijast on nn intellektuaalsemat vaeva nägeva töötaja puhul raskem öelda, kuivõrd on väljamõeldud lahendus või selle puudumine seotud vaimse pingutuse määraga. Seetõttu on paljudes töökohtades püütud kontrollida töötaja inforuumi, piirates või kontrollides kasutatavat tarkvara ja internetis surfamist.

Paraku on suur osa kaasaegsest teadmustööst seotud maailma tunnetamise, pideva infootsimise ja toimuva mõtestamisega. Märkamatult kõige taustal ja pea kõiki tegevusi hõlmav mõistust ja internetti ühendav inforuum asetabki USA presidendivalimised uude valgusesse. Juhtunut võib võrrelda mastaapse füüsilise katastroofiga, kui tekkinud purustused ei lase inimestel tööd teha. Antud juhul pole näha põlenud hooneid ega pragunenud kiirteid, kuid mõju tootlikkusele on sarnane.

Mida selle vastu teha saab? Lähiajal ei muutu ilmselt midagi. Uue presidendi valimine oleks vaid sama sotsiaalse avarii jätk. Probleem on mujal. See on suuresti infotehnoloogia sünnitatud uus olukord, mis kombineerub inimpsühholoogiaga. Ärevust ja vaidlusi toidab informatsioon, mis võib olla vale ja teise osapoole nõustumine on soovitav. Kuigi võiks arvata, et täiendav info aitab vaidlusi lahendada. Siin seisabki siis paradoks.

Oleme õppinud uputavas infomeres ujuma, jättes sellest suure osa tähelepanuta ja harjudes vilistama valedele, mis meile korda ei lähe. Oleme harjunud elama pooltõdedega. Seejuures on sotsiaalmeedia õpetanud hindama jäetavat muljet tegelikkusest kõrgemalt. Lisaks oleme vist ainuke loom, kellele meeldib intriig ja sellega seonduv etendus.

Uus president pole kordagi valmistanud pettumust kümnetele miljonitele inimestele, kes ootavad iga päev, et ta rabaks maailma mõne uue väljamõeldisega. Sellest piisab miljonite töötajate peades mõttesädemete tekitamiseks, mis löövadki siis töökohal lõkkele ja raiskavad sellele kogu töise energia.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.