Kristjan Port: USA president segab ameeriklastel töötegemist ({{commentsTotal}})

Keda Donald Trump järgmistel kartma peab?
Keda Donald Trump järgmistel kartma peab? Autor/allikas: Kevinb Lamarque/Reuters/Scanpix

USA seekordsed presidendivalimised olid ja on jätkuvalt erakordsed. Väsitavate valimiste lõppedes võinuks oodata emotsioonide jahtumist. Selle asemel keeb ja pulbitseb aga inimmasside laava edasi, andes alust energiast pakatavatest vestlusteks ja vaidlusteks.

Olgu täpsustatud, et tegemist pole valimisjärgse ekstaasiga. Sõltumata sellest, kelle poolt hääletati, kulub põhiline osa energiast ärevuse, hirmu ja pahameele väljendamiseks. Seejuures kannab paljudes olukordades olulist rolli infotehnoloogia. Olukord on nii ebatavaline, et ameeriklastel on raske tööle keskenduda.

Arvatavasti esineb sama efekt mujalgi maailmas, kuid vähemalt on püütud USA-s nähtuse ulatust otseselt mõõta. Ameerika Psühholoogide Selts viis enne valimisi ameeriklaste seas läbi küsitluse. Iga kümnes vastaja tunnistas, et neil oli poliitilise diskussiooni tõttu raske tööle keskenduda. Nende stressitase oli kõrgem, neid valdasid küünilisuse tunded, nende töö kvaliteet oli tavapärasest madalam ja neil oli raskusi töö lõpetamisega. Töövõime languse põhjuseks olid päeva jooksul loetud uudised.

Valimisjärgse perioodi kohta saab aimu tööprotsessi toetava tarkvara arendaja analoogsest uuringust. Küsitlusse kaasatud 500 ameeriklasest lugesid päeva jooksul poliitikauudiseid 87 protsenti ja neist pooled said osa töökohal lõkkele löövaid poliitilistest vaidlustest. Seoses sellega hindas 29 protsenti vastajatest valimistele järgnenud perioodil, et nende töine tootlikus on seetõttu madalam.

Töö ajal mittetöötamise fenomen on pehmelt öeldes huvitav probleem. Nähtuse kaasaegne kuju pole niivõrd tahtelise tööluusi vorm, kuivõrd nõiduslik ja tahtejõu kontrollile raskesti allutatav nähe. Traditsiooniliselt toimus luus mõttelise treipingi või labida kõrval seistes ja mitte midagi tehes. Kuna taoline tegevusetus torkas kaugelt silma, oli targem üldse mitte silma alla sattuda ja olla kusagil eemal. Mäletatavasti korraldati Nõukogude Liidu lõpuaastatel töö ajal kinodes ja kohvikutes võimalike tööst kõrvalehoidjate kinni nabimiseks külaliste kontrollimise kampaaniaid.

Kaasaegses, arenenud tehnoloogiaga demokraatias on töö ajal mittetöötamine teist masti nähtus. Kontoritöötegija viibib küll töökohal, aga tema mõtted reisivad teistes sfäärides, näiteks sotsiaalmeedias või internetipoe leti ääres. Kõrvaltvaatajale, sealhulgas tööandjale paistab pealtnäha kõik normaalsena.

Peas toimuva tööprotsessi nägemine on keeruline. Selleks ei sobi pahatihti ka tootlikkus, sest erinevalt treipingi taga tükitöötegijast on nn intellektuaalsemat vaeva nägeva töötaja puhul raskem öelda, kuivõrd on väljamõeldud lahendus või selle puudumine seotud vaimse pingutuse määraga. Seetõttu on paljudes töökohtades püütud kontrollida töötaja inforuumi, piirates või kontrollides kasutatavat tarkvara ja internetis surfamist.

Paraku on suur osa kaasaegsest teadmustööst seotud maailma tunnetamise, pideva infootsimise ja toimuva mõtestamisega. Märkamatult kõige taustal ja pea kõiki tegevusi hõlmav mõistust ja internetti ühendav inforuum asetabki USA presidendivalimised uude valgusesse. Juhtunut võib võrrelda mastaapse füüsilise katastroofiga, kui tekkinud purustused ei lase inimestel tööd teha. Antud juhul pole näha põlenud hooneid ega pragunenud kiirteid, kuid mõju tootlikkusele on sarnane.

Mida selle vastu teha saab? Lähiajal ei muutu ilmselt midagi. Uue presidendi valimine oleks vaid sama sotsiaalse avarii jätk. Probleem on mujal. See on suuresti infotehnoloogia sünnitatud uus olukord, mis kombineerub inimpsühholoogiaga. Ärevust ja vaidlusi toidab informatsioon, mis võib olla vale ja teise osapoole nõustumine on soovitav. Kuigi võiks arvata, et täiendav info aitab vaidlusi lahendada. Siin seisabki siis paradoks.

Oleme õppinud uputavas infomeres ujuma, jättes sellest suure osa tähelepanuta ja harjudes vilistama valedele, mis meile korda ei lähe. Oleme harjunud elama pooltõdedega. Seejuures on sotsiaalmeedia õpetanud hindama jäetavat muljet tegelikkusest kõrgemalt. Lisaks oleme vist ainuke loom, kellele meeldib intriig ja sellega seonduv etendus.

Uus president pole kordagi valmistanud pettumust kümnetele miljonitele inimestele, kes ootavad iga päev, et ta rabaks maailma mõne uue väljamõeldisega. Sellest piisab miljonite töötajate peades mõttesädemete tekitamiseks, mis löövadki siis töökohal lõkkele ja raiskavad sellele kogu töise energia.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?