OECD ekspert: koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel ({{commentsTotal}})

Eesti laste teadmised loodusainetes on väga head. Ometi ei näe õpilased end tulevikus töötamas teadlase või insenerina. Miks see nii on ja mida siin teha annaks selgitas sel nädalal Eestit külastanud OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher.

Soome haridust seatakse eeskujuks igal pool maailmas. Ometi näitavad viimased PISA testi tulemused, et soome laste õpirõõm on viimasel kümnendil märkimisväärselt langenud. Õpirõõm on aga otseselt seotud tulevase karjääriga ehk sellega, kas lapsed tahavad saada näiteks insenerideks või teadlasteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tõesti ei tea, mis täpselt Soomes sel perioodil juhtus. Mida me teame, on, et loodusainete õppimise rõõm on seotud õpikäsitusega. Seega loodusainete õppimise rõõm pole lihtsalt midagi toredat, vaid seda tuleb võtta tõsiselt," rääkis Schleicher.

Eesti torkab silma näiteks selle poolest, et poiste ja tüdrukute teadmised loodus- ja täppisteadustes ei ole kuigi erinevad. Poiste ja tüdrukute punktide vahe on kolme aastaga vähenenud 44 punktilt 28 punktile.

Kuid kui küsida tüdrukutelt, kelleks nad tulevikus saada tahavad, siis erinevus poistega on tohutu: erinevalt poistest ei näe tüdrukud end töötamas IT-spetsialisti, teadlase või insenerina.

"Koolid on teinud head tööd poiste ja tüdrukute võrdsel tasemel harimiseks, kuid koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel. Ja see omakorda mõjutab seda, mida sa lähed ülikooli õppima, mis tööd sa otsid - sel kõigel on tohutu mõju," rõhutas Schleicher.

Kui OECD riikide õpilastest käib laborites katseid tegemas ligikaudu viiendik, siis Eestis vaid üheksa protsenti õpilastest. Selle näitaja poolest on Eesti tagantpoolt kuuendal kohal. Esimeste klasside õpilastel on huvi ja avastamisrõõmu, see aga kipub just loodusainetes ja matemaatikas põhikooli jooksul ära kaduma. Miks see nii on?

"Teaduse olemus ei ole teadmised bioloogias, keemias ja füüsikas. Teaduse olemus on mõelda nagu teadlane, osata töötada välja katseid, teha vahet hüpoteesi ja fakti vahel," vastas Schleicher.

Toimetaja: Laur Viirand



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.