OECD ekspert: koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel ({{commentsTotal}})

Eesti laste teadmised loodusainetes on väga head. Ometi ei näe õpilased end tulevikus töötamas teadlase või insenerina. Miks see nii on ja mida siin teha annaks selgitas sel nädalal Eestit külastanud OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher.

Soome haridust seatakse eeskujuks igal pool maailmas. Ometi näitavad viimased PISA testi tulemused, et soome laste õpirõõm on viimasel kümnendil märkimisväärselt langenud. Õpirõõm on aga otseselt seotud tulevase karjääriga ehk sellega, kas lapsed tahavad saada näiteks insenerideks või teadlasteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tõesti ei tea, mis täpselt Soomes sel perioodil juhtus. Mida me teame, on, et loodusainete õppimise rõõm on seotud õpikäsitusega. Seega loodusainete õppimise rõõm pole lihtsalt midagi toredat, vaid seda tuleb võtta tõsiselt," rääkis Schleicher.

Eesti torkab silma näiteks selle poolest, et poiste ja tüdrukute teadmised loodus- ja täppisteadustes ei ole kuigi erinevad. Poiste ja tüdrukute punktide vahe on kolme aastaga vähenenud 44 punktilt 28 punktile.

Kuid kui küsida tüdrukutelt, kelleks nad tulevikus saada tahavad, siis erinevus poistega on tohutu: erinevalt poistest ei näe tüdrukud end töötamas IT-spetsialisti, teadlase või insenerina.

"Koolid on teinud head tööd poiste ja tüdrukute võrdsel tasemel harimiseks, kuid koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel. Ja see omakorda mõjutab seda, mida sa lähed ülikooli õppima, mis tööd sa otsid - sel kõigel on tohutu mõju," rõhutas Schleicher.

Kui OECD riikide õpilastest käib laborites katseid tegemas ligikaudu viiendik, siis Eestis vaid üheksa protsenti õpilastest. Selle näitaja poolest on Eesti tagantpoolt kuuendal kohal. Esimeste klasside õpilastel on huvi ja avastamisrõõmu, see aga kipub just loodusainetes ja matemaatikas põhikooli jooksul ära kaduma. Miks see nii on?

"Teaduse olemus ei ole teadmised bioloogias, keemias ja füüsikas. Teaduse olemus on mõelda nagu teadlane, osata töötada välja katseid, teha vahet hüpoteesi ja fakti vahel," vastas Schleicher.

Toimetaja: Laur Viirand



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.