OECD ekspert: koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel ({{commentsTotal}})

Eesti laste teadmised loodusainetes on väga head. Ometi ei näe õpilased end tulevikus töötamas teadlase või insenerina. Miks see nii on ja mida siin teha annaks selgitas sel nädalal Eestit külastanud OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher.

Soome haridust seatakse eeskujuks igal pool maailmas. Ometi näitavad viimased PISA testi tulemused, et soome laste õpirõõm on viimasel kümnendil märkimisväärselt langenud. Õpirõõm on aga otseselt seotud tulevase karjääriga ehk sellega, kas lapsed tahavad saada näiteks insenerideks või teadlasteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tõesti ei tea, mis täpselt Soomes sel perioodil juhtus. Mida me teame, on, et loodusainete õppimise rõõm on seotud õpikäsitusega. Seega loodusainete õppimise rõõm pole lihtsalt midagi toredat, vaid seda tuleb võtta tõsiselt," rääkis Schleicher.

Eesti torkab silma näiteks selle poolest, et poiste ja tüdrukute teadmised loodus- ja täppisteadustes ei ole kuigi erinevad. Poiste ja tüdrukute punktide vahe on kolme aastaga vähenenud 44 punktilt 28 punktile.

Kuid kui küsida tüdrukutelt, kelleks nad tulevikus saada tahavad, siis erinevus poistega on tohutu: erinevalt poistest ei näe tüdrukud end töötamas IT-spetsialisti, teadlase või insenerina.

"Koolid on teinud head tööd poiste ja tüdrukute võrdsel tasemel harimiseks, kuid koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel. Ja see omakorda mõjutab seda, mida sa lähed ülikooli õppima, mis tööd sa otsid - sel kõigel on tohutu mõju," rõhutas Schleicher.

Kui OECD riikide õpilastest käib laborites katseid tegemas ligikaudu viiendik, siis Eestis vaid üheksa protsenti õpilastest. Selle näitaja poolest on Eesti tagantpoolt kuuendal kohal. Esimeste klasside õpilastel on huvi ja avastamisrõõmu, see aga kipub just loodusainetes ja matemaatikas põhikooli jooksul ära kaduma. Miks see nii on?

"Teaduse olemus ei ole teadmised bioloogias, keemias ja füüsikas. Teaduse olemus on mõelda nagu teadlane, osata töötada välja katseid, teha vahet hüpoteesi ja fakti vahel," vastas Schleicher.

Toimetaja: Laur Viirand



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.