OECD ekspert: koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel ({{commentsTotal}})

Eesti laste teadmised loodusainetes on väga head. Ometi ei näe õpilased end tulevikus töötamas teadlase või insenerina. Miks see nii on ja mida siin teha annaks selgitas sel nädalal Eestit külastanud OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher.

Soome haridust seatakse eeskujuks igal pool maailmas. Ometi näitavad viimased PISA testi tulemused, et soome laste õpirõõm on viimasel kümnendil märkimisväärselt langenud. Õpirõõm on aga otseselt seotud tulevase karjääriga ehk sellega, kas lapsed tahavad saada näiteks insenerideks või teadlasteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tõesti ei tea, mis täpselt Soomes sel perioodil juhtus. Mida me teame, on, et loodusainete õppimise rõõm on seotud õpikäsitusega. Seega loodusainete õppimise rõõm pole lihtsalt midagi toredat, vaid seda tuleb võtta tõsiselt," rääkis Schleicher.

Eesti torkab silma näiteks selle poolest, et poiste ja tüdrukute teadmised loodus- ja täppisteadustes ei ole kuigi erinevad. Poiste ja tüdrukute punktide vahe on kolme aastaga vähenenud 44 punktilt 28 punktile.

Kuid kui küsida tüdrukutelt, kelleks nad tulevikus saada tahavad, siis erinevus poistega on tohutu: erinevalt poistest ei näe tüdrukud end töötamas IT-spetsialisti, teadlase või insenerina.

"Koolid on teinud head tööd poiste ja tüdrukute võrdsel tasemel harimiseks, kuid koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel. Ja see omakorda mõjutab seda, mida sa lähed ülikooli õppima, mis tööd sa otsid - sel kõigel on tohutu mõju," rõhutas Schleicher.

Kui OECD riikide õpilastest käib laborites katseid tegemas ligikaudu viiendik, siis Eestis vaid üheksa protsenti õpilastest. Selle näitaja poolest on Eesti tagantpoolt kuuendal kohal. Esimeste klasside õpilastel on huvi ja avastamisrõõmu, see aga kipub just loodusainetes ja matemaatikas põhikooli jooksul ära kaduma. Miks see nii on?

"Teaduse olemus ei ole teadmised bioloogias, keemias ja füüsikas. Teaduse olemus on mõelda nagu teadlane, osata töötada välja katseid, teha vahet hüpoteesi ja fakti vahel," vastas Schleicher.

Toimetaja: Laur Viirand



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: