Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa ({{commentsTotal}})

Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

Nick Mortimer teadusasutusest GNS Science ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas GSA Today, et manner, mille nad on nimetatud Zealandiaks, kujutab endast selget geoloogilist moodustist, millel on olemas kõik mandrit iseloomustavad tunnused. See on ümbritsevatest aladest kõrgem, sel on selged piirid ja koosneb paksemast maakoorest kui see, mis katab ookeanipõhja.

Kuna kriteeriumite seas puudub nõue ulatuda enamalt jaolt veepinnast kõrgemale, ongi Zealandia manner. Midagi väga imelikku selles tegelikult polegi, sest geoloogid peavad niigi kõigi mandrite osaks ka mandrilava, mis jääb juba mere alla.

Zealandia koosnebki siis peaasjalikult mandrilavast. Selle pindala on viis miljonit ruutkilomeetrit ja vee all on sellest 94 protsenti. Uus-Meremaa Põhja- ja Lõunasaare kõrval on Uus-Kaledoonia saar ainus suurem maatükk, mis Zealandiast välja paistab. Mandri kogupindala jääb alla siiski seni kõige väiksemaks mandriks peetud Austraalia omale. Omal ajal oli Zealandia ürgse hiidmandri Gondwana osa, aga eraldus sellest umbes 100 miljonit aastat tagasi.

Mortimer on koos teiste teadlastega kogunud üle 20 aasta tõendusandmeid, mis toetaksid Zealandia mandri ideed. See on olnud üsna raske töö, arvestades, et sellest suurem osa varjab end lainete all. Ei ole olemas küll mingit teadlaste kogu, millel oleks õigust ametlikult otsustada, mis on või ei ole manner, aga Mortimer loodab, et Zealandia pälvib ta kolleegide seas siiski tunnustust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: