Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa ({{commentsTotal}})

Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

Nick Mortimer teadusasutusest GNS Science ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas GSA Today, et manner, mille nad on nimetatud Zealandiaks, kujutab endast selget geoloogilist moodustist, millel on olemas kõik mandrit iseloomustavad tunnused. See on ümbritsevatest aladest kõrgem, sel on selged piirid ja koosneb paksemast maakoorest kui see, mis katab ookeanipõhja.

Kuna kriteeriumite seas puudub nõue ulatuda enamalt jaolt veepinnast kõrgemale, ongi Zealandia manner. Midagi väga imelikku selles tegelikult polegi, sest geoloogid peavad niigi kõigi mandrite osaks ka mandrilava, mis jääb juba mere alla.

Zealandia koosnebki siis peaasjalikult mandrilavast. Selle pindala on viis miljonit ruutkilomeetrit ja vee all on sellest 94 protsenti. Uus-Meremaa Põhja- ja Lõunasaare kõrval on Uus-Kaledoonia saar ainus suurem maatükk, mis Zealandiast välja paistab. Mandri kogupindala jääb alla siiski seni kõige väiksemaks mandriks peetud Austraalia omale. Omal ajal oli Zealandia ürgse hiidmandri Gondwana osa, aga eraldus sellest umbes 100 miljonit aastat tagasi.

Mortimer on koos teiste teadlastega kogunud üle 20 aasta tõendusandmeid, mis toetaksid Zealandia mandri ideed. See on olnud üsna raske töö, arvestades, et sellest suurem osa varjab end lainete all. Ei ole olemas küll mingit teadlaste kogu, millel oleks õigust ametlikult otsustada, mis on või ei ole manner, aga Mortimer loodab, et Zealandia pälvib ta kolleegide seas siiski tunnustust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.