Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa ({{commentsTotal}})

Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

Nick Mortimer teadusasutusest GNS Science ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas GSA Today, et manner, mille nad on nimetatud Zealandiaks, kujutab endast selget geoloogilist moodustist, millel on olemas kõik mandrit iseloomustavad tunnused. See on ümbritsevatest aladest kõrgem, sel on selged piirid ja koosneb paksemast maakoorest kui see, mis katab ookeanipõhja.

Kuna kriteeriumite seas puudub nõue ulatuda enamalt jaolt veepinnast kõrgemale, ongi Zealandia manner. Midagi väga imelikku selles tegelikult polegi, sest geoloogid peavad niigi kõigi mandrite osaks ka mandrilava, mis jääb juba mere alla.

Zealandia koosnebki siis peaasjalikult mandrilavast. Selle pindala on viis miljonit ruutkilomeetrit ja vee all on sellest 94 protsenti. Uus-Meremaa Põhja- ja Lõunasaare kõrval on Uus-Kaledoonia saar ainus suurem maatükk, mis Zealandiast välja paistab. Mandri kogupindala jääb alla siiski seni kõige väiksemaks mandriks peetud Austraalia omale. Omal ajal oli Zealandia ürgse hiidmandri Gondwana osa, aga eraldus sellest umbes 100 miljonit aastat tagasi.

Mortimer on koos teiste teadlastega kogunud üle 20 aasta tõendusandmeid, mis toetaksid Zealandia mandri ideed. See on olnud üsna raske töö, arvestades, et sellest suurem osa varjab end lainete all. Ei ole olemas küll mingit teadlaste kogu, millel oleks õigust ametlikult otsustada, mis on või ei ole manner, aga Mortimer loodab, et Zealandia pälvib ta kolleegide seas siiski tunnustust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.