Ookeanisüvikud on tugevalt saastunud ({{commentsTotal}})

Töörühm uuris süvikute põhjas elavaid kirpvähilisi.
Töörühm uuris süvikute põhjas elavaid kirpvähilisi. Autor/allikas: Alan Jamieson/Newcastle'i ülikool

Maailmamere sügavikes elavates kirpvähilistes leidub kohati rohkem saasteaineid, kui Hiina saastunud jõgedes elutsevates krabides, järeldavad Mariaani ja Kermadeci süviku nõlvadelt kogutud proove uurinud teadlased.

"Eelistame mõelda maailmamere sügavustest kui viimastest inimmõjust puutumata jäänud pelgupaikadest. Paraku viitab pisiloomades leiduv saaste selgelt muule," märkis uurimuse juhtivautor Alan Jamieson Newcastle'i ülikoolist ERR Novaatorile. Ökoloog keskendus uurimuses kahte tüüpi püsivatele orgaanilistele saasteainetele: polüklooritud bifenüülidele (PCB) ja polübroomitud difenüüleetritele (PCBE).

Enne ühendite keelustamist toodeti elektroonikaseadmetes ja leegiaeglustajates kasutatud kemikaale aastatel 1930 – 1980 kokku ligikaudu 1,3 miljonit tonni. Osa ühenditest sattus lohakuse, õnnetuste ja/või nende mittetäielikul põlemisel keskkonda. Oma vastupidavuse tõttu tekitavad need eriti maailmameres keskkonnaprobleeme tänase päevani. Näiteks on täheldatud PCB-de ja PCBE-de kõrget taset Kanada Arktikas ja Lääne-Euroopa rannikumeres elavates delfiinides ja vaalades, vähendades nende sigimisedukust.

"Idee ookeanisüvike puhtusest oli minu jaoks osaliselt seetõttu juba algusest peale veidi kummaline. Kõik, mis sinna satub, sh korjustes leidunud saasteained, ei kao sealt kuhugi," nentis Jamieson. Vaatamata äärmuslikule rõhule ja madalale temperatuurile elab aga süvikute nõlvadel ja maailmamere põhjas rohkelt pisiolendeid, kelle jaoks on hinnas iga toidupala. Saaste jõuab uuesti toiduahelasse.

"Seega oli üllatav pigem nende üldine tase," lisas ökoloog. Polüklooritud bifenüüle ja polübroomitud difenüüleetreid leidus ohtralt nii Mariaani süvikus kui ka sellest 7000 kilomeetri kaugusel Kermadeci süvikus elavates pisiloomades. PCB ja PCBE-de tase oli ligikaudu 50 korda kõrgem, kui saastunud Hiina jõgedes elavates krabides ja võrreldav Jaapani rannikul asuva tugevalt saastunud Suruga lahe reostustasemega.

Näiteks Mariaani süvikus leidus grammis pisiloomade kudedes keskmiselt 495 nanogrammi PCB-sid, 7841 meetri sügavusel aga tervelt 1900 nanogrammi. Võrdlusena on PCB-de suhteline sisaldus Hiinas asuvas Liao jões veidi üle 100 nanogrammi. Kermadeci süvik on saastunud mõnevõrra vähem, PCB-de suhteline sisaldus grammi kirpvähiliste kudede kohta jäi 250 nanogrammi piiresse.

Töörühm ei ole veel kindel, mis saasteainete süvikutesse kogunemist soodustab. Peamise kahtlusalusena näeb Jamieson kolleegidega Vaikse ookeani põhjaosa hoovuste poolt kokku kuhjatud prügisaart. Plast korjab endasse lisaks PCB-dele ja PCBE-le teisigi keskkonnamürke, mis selle lagunedes seejärel uuesti laiali külvatakse. Samuti plaanib ökoloog kolleegidega välja selgitada, kuidas mõjutavad ühendid pisiloomade heaolu.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature, Ecology & Evolution.



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?