Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni   ({{commentsTotal}})

Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

Steven Brady New Hampshire'is asuvast Dartmouth College'ist ja Jonathan Richardson Rhode Islandis asuvast Providence College'ist toovad ajakirja Frontiers in Ecology and the Environment võrguväljaandes juba avaldatud ja paberväljaandes peagi avaldatavas uurimistöös sellest hulga näiteid.

Näiteks on mõnedki teeäärsetel aladel elavad taime- ja loomapopulatsioonid saavutanud ainult mõne aastakümne jooksul suurema vastupidavuse saasteainete suhtes, sealhulgas maarjahein ja täpik-tömpsuu teele puistatava soola suhtes. Kuid alati ei kulge evolutsioon nii soodsas suunas, sest mõned liigid muutuvad saasteainete suhtes hoopis üha tundlikumaks.

Maanteed killustavad ka loodusmaastikku ja üksteisest eraldatud maastikukillukestel võivad populatsioonid hakata üksteisest kiiresti eristuma või mõnelt poolt ka välja surema. Autorite sõnul on tähelepanuväärne, et ühe- ja samasugused muudatused tabavad teede tõttu väga mitmesuguseid olendeid – rohttaimi, kahepaikseid ja isegi linde.

Üsna üllatav on nende sõnul aga tõik, et kui mõned populatsioonid ei suuda muutustega hästi kohaneda, siis tihtilugu suudavad teised, mõnikord lausa naaberpopulatsioonid väga hästi kohaneda. Kahjuks on halvasti kohanemist nende väitel märgata üha sagedamini.

Brady ja Richardson kirjutavad, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides avaldavad maanteed ökoloogilist mõju umbes viiendikule riigi territooriumist. Prognooside järgi kasvab aga maailma maanteede kogupikkusele aastaks 2050 veel 60 protsenti juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.