Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni   ({{commentsTotal}})

Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

Steven Brady New Hampshire'is asuvast Dartmouth College'ist ja Jonathan Richardson Rhode Islandis asuvast Providence College'ist toovad ajakirja Frontiers in Ecology and the Environment võrguväljaandes juba avaldatud ja paberväljaandes peagi avaldatavas uurimistöös sellest hulga näiteid.

Näiteks on mõnedki teeäärsetel aladel elavad taime- ja loomapopulatsioonid saavutanud ainult mõne aastakümne jooksul suurema vastupidavuse saasteainete suhtes, sealhulgas maarjahein ja täpik-tömpsuu teele puistatava soola suhtes. Kuid alati ei kulge evolutsioon nii soodsas suunas, sest mõned liigid muutuvad saasteainete suhtes hoopis üha tundlikumaks.

Maanteed killustavad ka loodusmaastikku ja üksteisest eraldatud maastikukillukestel võivad populatsioonid hakata üksteisest kiiresti eristuma või mõnelt poolt ka välja surema. Autorite sõnul on tähelepanuväärne, et ühe- ja samasugused muudatused tabavad teede tõttu väga mitmesuguseid olendeid – rohttaimi, kahepaikseid ja isegi linde.

Üsna üllatav on nende sõnul aga tõik, et kui mõned populatsioonid ei suuda muutustega hästi kohaneda, siis tihtilugu suudavad teised, mõnikord lausa naaberpopulatsioonid väga hästi kohaneda. Kahjuks on halvasti kohanemist nende väitel märgata üha sagedamini.

Brady ja Richardson kirjutavad, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides avaldavad maanteed ökoloogilist mõju umbes viiendikule riigi territooriumist. Prognooside järgi kasvab aga maailma maanteede kogupikkusele aastaks 2050 veel 60 protsenti juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.