Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni   ({{commentsTotal}})

Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

Steven Brady New Hampshire'is asuvast Dartmouth College'ist ja Jonathan Richardson Rhode Islandis asuvast Providence College'ist toovad ajakirja Frontiers in Ecology and the Environment võrguväljaandes juba avaldatud ja paberväljaandes peagi avaldatavas uurimistöös sellest hulga näiteid.

Näiteks on mõnedki teeäärsetel aladel elavad taime- ja loomapopulatsioonid saavutanud ainult mõne aastakümne jooksul suurema vastupidavuse saasteainete suhtes, sealhulgas maarjahein ja täpik-tömpsuu teele puistatava soola suhtes. Kuid alati ei kulge evolutsioon nii soodsas suunas, sest mõned liigid muutuvad saasteainete suhtes hoopis üha tundlikumaks.

Maanteed killustavad ka loodusmaastikku ja üksteisest eraldatud maastikukillukestel võivad populatsioonid hakata üksteisest kiiresti eristuma või mõnelt poolt ka välja surema. Autorite sõnul on tähelepanuväärne, et ühe- ja samasugused muudatused tabavad teede tõttu väga mitmesuguseid olendeid – rohttaimi, kahepaikseid ja isegi linde.

Üsna üllatav on nende sõnul aga tõik, et kui mõned populatsioonid ei suuda muutustega hästi kohaneda, siis tihtilugu suudavad teised, mõnikord lausa naaberpopulatsioonid väga hästi kohaneda. Kahjuks on halvasti kohanemist nende väitel märgata üha sagedamini.

Brady ja Richardson kirjutavad, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides avaldavad maanteed ökoloogilist mõju umbes viiendikule riigi territooriumist. Prognooside järgi kasvab aga maailma maanteede kogupikkusele aastaks 2050 veel 60 protsenti juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.