Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni   ({{commentsTotal}})

Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

Steven Brady New Hampshire'is asuvast Dartmouth College'ist ja Jonathan Richardson Rhode Islandis asuvast Providence College'ist toovad ajakirja Frontiers in Ecology and the Environment võrguväljaandes juba avaldatud ja paberväljaandes peagi avaldatavas uurimistöös sellest hulga näiteid.

Näiteks on mõnedki teeäärsetel aladel elavad taime- ja loomapopulatsioonid saavutanud ainult mõne aastakümne jooksul suurema vastupidavuse saasteainete suhtes, sealhulgas maarjahein ja täpik-tömpsuu teele puistatava soola suhtes. Kuid alati ei kulge evolutsioon nii soodsas suunas, sest mõned liigid muutuvad saasteainete suhtes hoopis üha tundlikumaks.

Maanteed killustavad ka loodusmaastikku ja üksteisest eraldatud maastikukillukestel võivad populatsioonid hakata üksteisest kiiresti eristuma või mõnelt poolt ka välja surema. Autorite sõnul on tähelepanuväärne, et ühe- ja samasugused muudatused tabavad teede tõttu väga mitmesuguseid olendeid – rohttaimi, kahepaikseid ja isegi linde.

Üsna üllatav on nende sõnul aga tõik, et kui mõned populatsioonid ei suuda muutustega hästi kohaneda, siis tihtilugu suudavad teised, mõnikord lausa naaberpopulatsioonid väga hästi kohaneda. Kahjuks on halvasti kohanemist nende väitel märgata üha sagedamini.

Brady ja Richardson kirjutavad, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides avaldavad maanteed ökoloogilist mõju umbes viiendikule riigi territooriumist. Prognooside järgi kasvab aga maailma maanteede kogupikkusele aastaks 2050 veel 60 protsenti juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.