Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang" ({{commentsTotal}})

Tarmo Kulmar Autor: ajakiri.ut.ee
{{1487318398000 | amCalendar}}

Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

Tarmo Kulmar rääkis eurooplaste vallutusretkedest 16. sajandil, mis viisid Peruu inkade riigi langemiseni. Loeng vaatles põhjuseid, mis ajendasid eurooplasi 15. ja 16. sajandil otsima teed kullarikastele maadele. Tutvustati ülevaatlikult muistse Peruu ühiskonda, kultuuri ja usundit.

Pikemalt peatus Tarmo Kulmar Peruu inkade riigi vallutamisel 1532.–1570. aastatel. Hispaanlased tõid veriste sündmuste ettekäändeks võimsa impeeriumi põlisrahva ristiusustamise, tegelik eesmärk oli peruulased alistada ja nendelt kulda röövida. Säilinud kroonikatekstid jutustavad, mida viimaselt keisrilt Atahuallpalt nõuti tema elu ja vabaduse eest ning milliseks kujunes lõpuks nii tema kui ka tema vabadustarmastava rahva saatus. Analüüsiti ka otseseid ja kaudseid põhjuseid, mis tingisid Kolumbuse-eelse Ameerika võimsate ja rikaste riikide langemise.

Toonaste sündmuste tundmaõppimine näitab ilmekalt, mis juhtub majanduslikult ja tehnoloogiliselt erineval arenguastmel ning religioossetelt hoiakutelt väga erinevate kultuuride kokkupõrkel. See teema on praegu hoiatavalt aktuaalne Euroopas!

Vaata loengu salvestust:

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.