Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang" ({{commentsTotal}})

{{1487318398000 | amCalendar}}
Tarmo Kulmar
Tarmo Kulmar Autor/allikas: ajakiri.ut.ee

Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

Tarmo Kulmar rääkis eurooplaste vallutusretkedest 16. sajandil, mis viisid Peruu inkade riigi langemiseni. Loeng vaatles põhjuseid, mis ajendasid eurooplasi 15. ja 16. sajandil otsima teed kullarikastele maadele. Tutvustati ülevaatlikult muistse Peruu ühiskonda, kultuuri ja usundit.

Pikemalt peatus Tarmo Kulmar Peruu inkade riigi vallutamisel 1532.–1570. aastatel. Hispaanlased tõid veriste sündmuste ettekäändeks võimsa impeeriumi põlisrahva ristiusustamise, tegelik eesmärk oli peruulased alistada ja nendelt kulda röövida. Säilinud kroonikatekstid jutustavad, mida viimaselt keisrilt Atahuallpalt nõuti tema elu ja vabaduse eest ning milliseks kujunes lõpuks nii tema kui ka tema vabadustarmastava rahva saatus. Analüüsiti ka otseseid ja kaudseid põhjuseid, mis tingisid Kolumbuse-eelse Ameerika võimsate ja rikaste riikide langemise.

Toonaste sündmuste tundmaõppimine näitab ilmekalt, mis juhtub majanduslikult ja tehnoloogiliselt erineval arenguastmel ning religioossetelt hoiakutelt väga erinevate kultuuride kokkupõrkel. See teema on praegu hoiatavalt aktuaalne Euroopas!

Vaata loengu salvestust:

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: dokumenti näitamata alale sisse ei pääse, seal olles aga on kõik vajalik olemas. Ispras asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: