Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku ({{commentsTotal}})

Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

“Tänapäeva meediakanalite üleküllus võimaldab pseudoteaduse ja väärinfo vohamist ning teadlased peaksid tegema oma parima, et pakkuda tõenduspõhist ja kergesti loetavat alternatiivi ning aidata inimestel mõista teadusliku meetodi olulisust,” ei näe Tuul Sepp, üks blogi algatajatest, teaduse populariseerimisele alternatiivi. “Kes ei suuda lihtsas keeles oma teadustööst rääkida, ei saa ilmselt ise ka lõpuni aru, mida ja miks ta teeb.”

Veebiaadressil www.zooloogiablogi.ee asuv blogi kajastab lugusid zooloogide igapäevasest teadustööst, nii laboriseinte vahelt kui ka välitöödelt ja eksperimentidelt; lisaks kommenteerivad autorid päevakajalisi teadusega seotud uudiseid ning pikivad sekka meelelahutuslikke hetki metsast ja vee pealt. Autorite uurimisvaldkonnad ulatuvad putukatest imetajateni ja nii loodetakse lugejateni tuua võimalikult laia ampluaaga teemasid.

Tallinna ülikooli teaduskommunikatsiooni õppejõud, Arko Olesk, kinnitab, et Eesti teaduskommunikatsiooni maastikul on veel mitmeid nišše täitmata: “On hea meel näha, et ka Eesti teadlased hakkavad aina enam oma mõtete ja tegevuste vahendamiseks kasutama blogiformaati. Selline lähenemine võimaldab pilguheitu teadlaste igapäevaellu, toob teaduse seeläbi lugejale lähemale ja muudab arusaadavamaks. Zooloogide blogi esimesed sissekanded on suurepärane näide, kuidas seda teha.” Olesk toob välja, et vähe viljeletakse Eestis ka videožanrit, eriti humoorikaid teadusvideosid.

Zooloogid 2.0 autorid on Tuul Sepp, Randel Kreitsberg, Jaanus Remm ja Andro Truuverk. Kõige paremini võtab blogi autorite missiooni kokku nende endi tutvustus:

Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.