Jätkusuutliku disaini labor ühendab disainis keskkonna- ja sotsiaalteadused ({{commentsTotal}})

Eesti kunstiakadeemia juures on 2015. aasta sügisest toimetanud jätkusuutliku disaini labor, mis võtab fookusesse ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad. Koostöös Lilleoru kogukonnaga käib laboris töö uudse väikemajade lahenduse loomiseks, mis oleks ühtaegu keskkonnasõbralikult ehitatud, mõistliku hinnaga kui ka inimsõbralikult kasutatav.

"Ringmajanduse teema puhul vaatame suures pildis, kuidas me oma tööstuses ja tootmises saaksime ringi kokku tuua. Teine teema on keskendunud ennekõike taaskasutusele: väärtustavale taaskasutusele, ressursitõhususele ja kuidas me olemasolevad materjalid saame tagasi ringlusesse tuua," selgitas labori üks eestvedajaid Eesti kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Labori töös tuuakse kokku erinevad teadusalad: "Me vaatame tõesti nii majandust, keskkonnateadust, tootearendust ja disainiprotsessi. Samuti inimõigused ja sotsiaalsed aspektid," selgitas Aus.

Keskkonnasõbralik väikemaja
Lilleoru kogukond pöördus labori poole väga konkreetse lähteülesandega. Nende soov oli leida majutusvõimalus kindlalt piiritletud maa-alal umbes 50 inimesele, lähtudes keskkonnasäästu põhimõtetest.

"Lilleorus on palju inimesi ja sinna tahab tulla väga palju inimesi, aga seal puuduvad majutustingimused. Oleme kaalunud erinevaid võimalusi, kas teha üks suur maja või mitu väikest. Oleme jõudnud järeldusele, et kõige praktilisem ja optimaalsem ongi väikemajad, mida saaks ka hiljem toota ja väljapoole müüa," rääkis Lilleoru väikemajade tehnilise projekti autor Kerti Rand.

"Oluline on ka see vaatenurk, kas materjalid, mida seal saaks kõige loodussõbralikumalt kasutada, kas need ei vii näiteks maja hinda liiga kõrgeks. Seal on oluline ka mõistlikkuse printsiip. Samuti on oluline, et inimesel oleks seal väga hea olla. Tähtis on, et majaseinad hingaks, õhutingimused oleks meeldivad," lisas Rand. Randi sõnul on väikemajadest väga palju erinevaid variante, aga ükski neist ei ole väga loodussõbralik ja mindud on väga lihtsat teed.

Aus lisas omalt poolt, et majale tehakse keskkonnaanalüüs. "Vaadatakse materjalid läbi, mida sinna pannakse ja mida oleks mõistlik panna. Väga tugev fookus on jätkusuutlikkusel selle maja puhul," rääkis Aus. Projekti esimesi käega katsutavaid tulemusi on loota mai lõpus.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.