Kiirenditehnoloogiate massideni jõudmist pidurdab tööstuse huvipuudus ({{commentsTotal}})

Kiiritusravi.
Kiiritusravi. Autor/allikas: CERN

Kuigi Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) paistab maailmas eeskätt silma alusteaduste arendamise ja inimeste maailmapildi avardamisega, on see olnud ka mitmete meditsiinitehnoloogiate kasvulavaks. Uute tehnoloogiate, näiteks vähiteraapiate massidesse jõudmine on aga võimatu tööstuse huvita.

"Tippteaduse tegemiseks on koostöö hädavajalik. See on ilma teadmuse ja tehnoloogia jagamiseta võimatu. Peale selle on tehtavad alusuuringud väga kallid ja selle maksavad kinni maksumaksjad. Seeläbi peavad CERN-i liikmesriigid ja ühiskond laiemalt selle käigus sündivatest tehnoloogiatest saama kasu võimalikult kiiresti," rõhutas keskuse tehnoloogiasiirde võrgustiku ja biomeditsiiniliste rakenduste kaaskoordinaator Manjit Dosanjh.

Naine nentis, et fundamentaalteaduste puhul ei saa kunagi päris kindel olla, millal või kust läbimurre saabub. "Nii on muidugi tõenäolisem, et maailma muutev avastus tehakse 12 000-liikmelises kollektiivis kui väiksemas töörühmas. Kuid see ei pruugi taanduda ainult ideede üldarvule," laiendas Dosanjh. Pigem kasvatab maailma eri paigust pärit teadlaste kultuurilise tausta erinevus tõenäosust, et ideedest kasvab välja midagi enamat.

Samas rõhutas ta, et CERN-ist ei tasu oodata liiga palju. Organisatsiooni peamiseks eesmärgiks on alusuuringutega tegelemine. Nõnda jäi see omal ajal kitsaks nii näiteks veebi (world wide web) arendamisega tegelenud Tim Bernes-Lee'le kui ka positronemissioontomograafiale (PE) keskendunud David Townsendile ja Alan Evansile.

Enamat kui Higgsi boson
Kuigi teadmussiire on alates 2000. aastast pärast tehnoloogiasiirde osakonna asutamist hoogu kogunud, sõltub see rühma esimesena juhtinud Dosanjhi hinnangul endiselt paljudest muutujatest. "On vaja tarvis visionääridest juhte nagu Herwig Schopperit või viimati Rolf Heuerit, kes tahavad tõesti ühiskonnale ja CERN-i liikmesriikidele näidata, milline mõju CERN-il on. Et see ei piirdu vaid Higgsi bosoni leidmise jms-ga," märkis Dosanjh. Mööda ei saa vaadata ka liikmesriike esindavatest delegaatidest ja üldisest rahastusest.

Erilise tõuke andis tehnoloogiasiirdega tegeleva üksuse loomine meditsiinile. Näiteks kannustas see tagant prootonitel-ioonidel põhineva meditsiiniseadmete (PIMS), PET-is kasutamiseks sobilike kristallide (CRYSTAL) ja meditsiinis kasutatavate detektorite (MEDIPIX) rakendusvõimaluste uurimist.

Ühe suuremat rolli mängib erinevate erialade vahelise koostöö ergutamine. "Füüsikutel on tehnoloogiad, kuid nad ei tea ise, milliseid neist meditsiinis vaja läheb. Samas arvavad meditsiini valdkonnas töötavad teadlased, et füüsikud ei peaks ütlema, mis on neile kõige parem," sõnas Dosanjh. Kui ühiste ajurünnakute ja dialoogi vajalikkust mõistetakse kogukonnas siiski üha paremini, ei pruugi uued tehnoloogiad jõuda tööstuse huvita abivajajateni alati väga kiiresti.

Hadronteraapia võlud ja vaevad
Seda ilmestab näiteks vähiravis rakendatav hadronteraapia. Kuigi seda kasutati vähihaige ravimiseks juba 1954. aastal, on sellele praeguseks ligipääs hinnanguliselt vaid ühel protsendil vähihaigetest. Esimene hadronteraapiat pakkuv meditsiinikeskus valmis alles 1990. aastate alguses.

Välja võib tuua mitu põhjust. Esiteks pole selge, kes peaks rahastama meetodi tõhusust ja ohutust tõestavaid kliinilisi katseid. Ravimifirmadel puudub selleks huvi ja motivatsioon. "Ettevõtted teavad, et kui nad investeerivad näiteks kemoteraapias kasutatavate ravimite väljatöötamisse või nende parandamisse miljardi, saavad nad tõenäoliselt kümme tagasi," märkis Dosanjh.

Kiiritusravis kasutatavaid masinaid on võimalik kasutada aga paljude patsientide raviks. Isegi tavapärases röntgenteraapias kasutatavaid seadmeid tuleb aga asendada keskmiselt kord kümne aasta jooksul. "Cernis asuv LEIR, mis on sisuliselt hadronteraapiaks sobilik sünkroton, on käigus juba 40 aastat," lisas Dosanjh.

Keskmise röntgenmasina maksumus ulatub kümne miljoni euroni, hadronteraapiaks tarvilikud aparaadid on 2 – 3 korda kallimad. Turu võimalikku küllastumiskiirust arvestades jääks ettevõtete kasum aga piiratuks – 250 000 inimese kohta läheb tarvis vaid umbes ühte röntgenkiirte allikat.

Naine tõi välja, et vähiravis röntgenkiirte või nende kombinatsioonis mõne teise teraapiaga kasutamine parandab enam kui poolte patsientide seisundit. Hadronteraapia tõotab muuta seda veelgi tõhusamaks. Tuumaosakesi, näiteks prootoneid on võimalik koondada nende eripära tõttu elektronidest ja footonitest kitsamale alale. Seeläbi saavad vähem kahjustada kasvajate vahetuses läheduses paiknevad terved koed. Osakesed vallandavad nende poolt kantava energia vaid kiirekimbu otsas.

Paradoksaalsel kombel võib meetodi tõhusus raskendada kliiniliste katsete korraldamist. Teraapia tulemuslikkuse hindamine nõuab võrdlusmomenti. Näiteks Jaapanis peavad arstid kohati võimaluse olemasolul hadronteraapia asemel kehvema meetodi soovitamist arstieetika vastaseks. Viimaks võib kiiritusteraapia potentsiaalsete kõrvalmõjude avaldamine võtta kümneid aastaid.

Teraapia sünnivaludele vaatamata Dosanjh lootusrikas, et hadronteraapia jõuab õige pea ka laiemate massideni. "Käesoleval aastal on keskusi, mille ehitus juba käib, mis on saanud tegutsemisloa või ravivad juba patsiente, umbes 50. Kolme aasta pärast peaks neid olema aga juba 100," sõnas Dosanjh.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.