Kristjan Port: Rootsi pakub osavnäppudele maksusoodustusi
Rootsis hakkas alanud aasta algusest kehtima uuendatud maksuseadus, milles kehtestati maksusoodustused asjade remontijatele.
Kasutuses kulunud asja minemaviskamise ja uue ostmisega rahuldumise asemel näeb seadus ette kaupadele ja teenustele lisatava käibemaksu langetamist riiete, kingade ja jalgrataste remonditöödelt umbes poole võrra 25 protsendilt 12 protsendini. Lisaks pakutakse võimalust maha arvestada kodaniku tulumaksust osaliselt kulud, mida teeb ta pesumasinate, pliitide ja jääkappide remontimiseks. Remontimise kuludest saab rootslane maksude pealt tagasi arvestada poole.
Sammudega loodetakse vältida loodusele põhjustatavat kahju asjade minema viskamise ja tarbetult uute valmistamise kaudu. Riigis on üheksakümnendate aastate algusest suudetud õhku paisatava süsihappegaasi hulka vähendada veerandi võrra ja pool toodetavast elektrienergiast pärineb taastuvatest energiaallikatest. Paraku on seoses tarbimisega kasvuhoonegaaside hulk pidevalt kasvanud. Samuti kulub uute asjade valmistamiseks erinevaid loodusressursse, mida võiks heaperemehelikumalt kasutada iga riik.
Samas arvestatakse võimalusega, et uute asjade ostmise vähenemine pidurdab käibest eemal hoitava raha tõttu majandusarengut. Efekti loodetakse tasakaalustada remondiga seotud ettevõtluse aktiviseerumisega, mis peaks ringlusest välja jääva sinna tagasi tooma. Lisaks arvestatakse, et remonditöö suhteline lihtsus ja töötajate hõlbus koolitamine võimaldab pakkuda tööd madala koolitustasemega immigrantidele. Peale selle aitaks tööl käimine ja remondiettevõtluse arendamine integreerida neid Rootsi ühiskonda.
Paistab, et remondikultuuri edendamisest on rootslastel ainult võita. Ilmselt oli see põhjuseks, miks tehti eelmisel aastal välja pakutud maksuseaduse parandusettepanek aasta ühe viimase otsusena ära nii, et see hakkas kehtima aasta algusest.
Kõik pole siiski nii lihtne. Tänapäeval tehakse võimalikult odavalt palju asju, mistõttu võib olla nende parandamine majanduslikult ebaotstarbekas. Seetõttu on hetkel valikus vaid teatud tüüpi tooted köögitehnikast kingade ja riieteni, mille remont on otstarbekas majanduslikult või sobib kokku kultuuriväärtusega ning stimuleerib rõivastega seotud pisiettevõtluse arenemist.
Omaette väljakutsena on laiatarbe tooted, mille remontimist ei taha valmistaja kuidagi edendada. Üheks selliseks on näiteks Apple, mis veab kaigast USA Nebraska osariigi seadusandjatega. Sarnaselt Rootsi ideele püüavad Nebraska ja hetkel veel seitse osariiki sätestada nn ''remondiõiguse'' seaduse.
Vastuvõtmisel kehtiks neis osariikides müüdavatele elektrooniliste seadmete valmistajatele kohustus tarnida varuosi ja remondijuhiseid iseseisvatele remondiettevõtetele. Seejuures oleks õigus remondikäsiraamatuid lugeda ka avalikkusel ehk igaühel, kes tahab parandada kodus oma telefoni või raadiot. Umbes nii nagu ennevanasti, kui ostetud televiisori või magnetoolaga tuli kaasa paks raamat remontimise elektriskeemidega.
Apple plaanib taoliste seaduste vastu võidelda. Aimatavalt on nende soovi taga majanduslikud huvid hoida toodete järelteenused ja hooldus oma kontrolli all ning võtta selle kaudu samalt kliendilt seadme elu jooksul raha mitu korda, kasutades sealhulgas võimalust põhjendada talle uue mudeli ostu mõistlikkust. Seetõttu on Apple poole peal ka mõned sideteenuste pakkujad, kes on samuti huvitatud klientide võimalikult kaua enda läheduses hoidmisest.
Säärase jutuga oleks aga natukene inetu avalikkuse poole pöörduda ja seetõttu kasutatakse remontimise vastuargumentidena kavala rebase juttu. Näiteks hoiatatakse, et kui keegi hakkab kodus telefoni kesta avama võivad põlema süttida kurikuulsad Li-ioon akud. Samuti on räägitud ekraani teravate servadega klaasi ohtlikkusest remontija sõrmedele. Kuid suures pildis võib märgata teatud muutust, millel võib lisaks loodusele ja majandusele olla positiivne mõju ka mehelikkusele.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.