Kristjan Port: Rootsi pakub osavnäppudele maksusoodustusi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: sparkfun/Creative Commons

Rootsis hakkas alanud aasta algusest kehtima uuendatud maksuseadus, milles kehtestati maksusoodustused asjade remontijatele.

Kasutuses kulunud asja minemaviskamise ja uue ostmisega rahuldumise asemel näeb seadus ette kaupadele ja teenustele lisatava käibemaksu langetamist riiete, kingade ja jalgrataste remonditöödelt umbes poole võrra 25 protsendilt 12 protsendini. Lisaks pakutakse võimalust maha arvestada kodaniku tulumaksust osaliselt kulud, mida teeb ta pesumasinate, pliitide ja jääkappide remontimiseks. Remontimise kuludest saab rootslane maksude pealt tagasi arvestada poole.

Sammudega loodetakse vältida loodusele põhjustatavat kahju asjade minema viskamise ja tarbetult uute valmistamise kaudu. Riigis on üheksakümnendate aastate algusest suudetud õhku paisatava süsihappegaasi hulka vähendada veerandi võrra ja pool toodetavast elektrienergiast pärineb taastuvatest energiaallikatest. Paraku on seoses tarbimisega kasvuhoonegaaside hulk pidevalt kasvanud. Samuti kulub uute asjade valmistamiseks erinevaid loodusressursse, mida võiks heaperemehelikumalt kasutada iga riik.

Samas arvestatakse võimalusega, et uute asjade ostmise vähenemine pidurdab käibest eemal hoitava raha tõttu majandusarengut. Efekti loodetakse tasakaalustada remondiga seotud ettevõtluse aktiviseerumisega, mis peaks ringlusest välja jääva sinna tagasi tooma. Lisaks arvestatakse, et remonditöö suhteline lihtsus ja töötajate hõlbus koolitamine võimaldab pakkuda tööd madala koolitustasemega immigrantidele. Peale selle aitaks tööl käimine ja remondiettevõtluse arendamine integreerida neid Rootsi ühiskonda.

Paistab, et remondikultuuri edendamisest on rootslastel ainult võita. Ilmselt oli see põhjuseks, miks tehti eelmisel aastal välja pakutud maksuseaduse parandusettepanek aasta ühe viimase otsusena ära nii, et see hakkas kehtima aasta algusest.

Kõik pole siiski nii lihtne. Tänapäeval tehakse võimalikult odavalt palju asju, mistõttu võib olla nende parandamine majanduslikult ebaotstarbekas. Seetõttu on hetkel valikus vaid teatud tüüpi tooted köögitehnikast kingade ja riieteni, mille remont on otstarbekas majanduslikult või sobib kokku kultuuriväärtusega ning stimuleerib rõivastega seotud pisiettevõtluse arenemist.

Omaette väljakutsena on laiatarbe tooted, mille remontimist ei taha valmistaja kuidagi edendada. Üheks selliseks on näiteks Apple, mis veab kaigast USA Nebraska osariigi seadusandjatega. Sarnaselt Rootsi ideele püüavad Nebraska ja hetkel veel seitse osariiki sätestada nn ''remondiõiguse'' seaduse.

Vastuvõtmisel kehtiks neis osariikides müüdavatele elektrooniliste seadmete valmistajatele kohustus tarnida varuosi ja remondijuhiseid iseseisvatele remondiettevõtetele. Seejuures oleks õigus remondikäsiraamatuid lugeda ka avalikkusel ehk igaühel, kes tahab parandada kodus oma telefoni või raadiot. Umbes nii nagu ennevanasti, kui ostetud televiisori või magnetoolaga tuli kaasa paks raamat remontimise elektriskeemidega.

Apple plaanib taoliste seaduste vastu võidelda. Aimatavalt on nende soovi taga majanduslikud huvid hoida toodete järelteenused ja hooldus oma kontrolli all ning võtta selle kaudu samalt kliendilt seadme elu jooksul raha mitu korda, kasutades sealhulgas võimalust põhjendada talle uue mudeli ostu mõistlikkust. Seetõttu on Apple poole peal ka mõned sideteenuste pakkujad, kes on samuti huvitatud klientide võimalikult kaua enda läheduses hoidmisest.

Säärase jutuga oleks aga natukene inetu avalikkuse poole pöörduda ja seetõttu kasutatakse remontimise vastuargumentidena kavala rebase juttu. Näiteks hoiatatakse, et kui keegi hakkab kodus telefoni kesta avama võivad põlema süttida kurikuulsad Li-ioon akud. Samuti on räägitud ekraani teravate servadega klaasi ohtlikkusest remontija sõrmedele. Kuid suures pildis võib märgata teatud muutust, millel võib lisaks loodusele ja majandusele olla positiivne mõju ka mehelikkusele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.