Sõnade mõistmine käib ajus ka väljaspool keelekeskusi
Kui me kuuleme sõnu, siis me saame neist aru tänu sellele, et meil on ajus olemas keelekeskused, mis just lingvistilist informatsiooni töötlevadki. Kuid nüüd tuleb välja, et heaks arusaamiseks ainult keelekeskustest alati ei piisa.
Taani, inglise ja vene teadlased selgitasid välja, et mõnikord tulevad sõnade mõistmisel keelekeskustele appi ka need ajukoore piirkonnad, mille peamine ülesanne on tegeleda keha liigutamisega. See juhtub siis, kui sõnad, mida kuuleme või loeme, käsitlevad ise ka keha liigutamist.
Nikola Vukovic, kes töötab nii Taani Arhusi ülikoolis kui ka Venemaal Moskva kõrgemas majanduskoolis, tegi koos kolleegidega katseid vabatahtlikega, kellel oli arvutiekraanile vaadates üks kahest ülesandest: otsustada, kas tähejada kujutab endast olemasolevat sõna või mitte, ja otsustada, kas esitatav sõna seondub pigem abstraktse või konkreetse tegevusega.
Samal ajal mõjutasid teadlased katseisikute aju kehaliigutamisega tegelevat piirkonda mõnikord magnetväljaga, mis ajutiselt selle piirkonna toimimist pärssis. Selgus, et pärssimise puhul katseisikutel aeglustus ülesande lahendamine nende sõnade korral, mis kirjeldasid näiteks käega tehtavaid liigutusi, nagu näiteks sõna "viskama".
Tuleb siis välja, tõdevad Vukovic ja kaasautorid ajakirjas Neuropsychologia, et hüpoteesil aju motoorikakeskuste kaasatusest liigutamist tähistavate sõnade mõistmisse on küllap tõepõhi all.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa