Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.
Küllap oleme kõik kogenud tavapärasest raskemale kehalisele koormusele järgnevat lihaste valulikkust, kuid siiani pole keegi põhjalikult kirjeldanud taastumisprotsessis oleva lihasraku talitlust.
Nähtust uurinud teadlased leidsid, et lihasel endal on kaitsemehhanism, mis peaks takistama inimest veel mitmeid päevi pärast pingutust endale veel rohkem liiga tegemast.
Teadlased uurisid inimese lihaskiude reie piirkonnast kolmes treeningtsükli faasis. Vaadeldi lihase struktuuri enne treeningut ning üks ja kaks ööpäeva pärast pingutust. Nad leidsid, et lihase rakumembraanid muutuvad märgatavalt.
Kui inimene teeb harjumatut harjutust, tõuseb kehas kaltsiumi tase ja koos sellega suureneb lihaste vigastamise oht. Kuid tänu väikestele õõnsustele (ehk vakuoolidele) lihaskiududes, kuhu kaltsium koguneb, väheneb haavatavate lihaste kõrge kaltsiumi tasemega kaasnev vigastamisoht.
Protsessi käigus saab keha hoiatussignaali, et tasuks lõdvemaks lasta. See valu, mida inimene tunneb, ongi keha sõnum, et ta on kurnatud, lihaseid ähvardab vigastusoht ja on aeg puhata.
Seejärel kaovad vakuoolid kuni järgmise koormava pingutuseni.
Siiani polnud kellelgi aimu, et säärane protsess toimub. See uuring näitab, et inimese lihased on väga kohanemisvõimelised ja oskavad end kaitsta.
Nüüd, kui lihaste kaitsemehhanism on teada, võib selle teadmise abil saada paremini selgust lihashaigustest.. Kui seda mehhanismi edasi analüüsida, saaks ehk aidata näiteks haigeid, keda vaevab lihasdüstroofia.
Toimetaja: Virgo Siil