Tuttav lugu on tundmatust huvitavam ({{commentsTotal}})

Teadlased on avastanud, et inimestele meeldib rohkem kuulda lugusid asjade kohta, millega on nad juba tuttavad, kui nende kohta, millest neil seni kogemus puudub. Ehkki tavaliselt arvavad nii lugude jutustajad kui ka lugude kuulajad ise ekslikult, et uudsem lugu on huvitavam.

Ameerika teadlased eesotsas Daniel Gilbertiga Harvardi ülikoolist moodustasid katseisikutest kolmesed rühmad, kellest üks oli jutustaja ja kaks kuulajad. Jutustaja vaatas kõigepealt videot, kus näidati kas vareste tarka käitumist või intervjuud limonaadipoodnikuga.

Mõned kuulajad olid neid videoid samuti varem näinud, teised mitte. Enne jutustamist pidi jutustaja andma hinnangu, kui huvitav ta jutustus võiks kuulajatele olla. Pärast jutustamist pidid kuulajad hindama, kui huvitav oli neil lugu kuulata.

Jutustajad arvasid enamasti, et kui lugu on kuulaja jaoks uus, on see talle ka huvitavam. Kuid tegelikult oli asi vastupidi – kuulajad pidasid huvitavamaks hoopis tuntud lugu.

Edasistes katsetustes selgus ka nähtuse tõenäoline põhjus. Kui kuulaja oli kirjeldatavat videot ise varem näinud, siis oskas ta paremini täita neid nii-öelda auke, mida jutustaja oma jutustusse tavaliselt rohkesti jättis.

Gilberti sõnul näitab uuring ka seda, et inimesed ei ole tavaliselt kuigi head lugude rääkijad. Kuid kui kuulame tõeliselt head jutuvestjat, võivad meid tema jutustused kaugetest maadest ja imelistest juhtumustest, nähtud filmidest või loetud raamatutest tõeliselt köita ja lummata ka juhul, kui meil endal neist vahetut kogemust ei ole.

Oma uuringust jutustavad Gilbert ja kaasautorid ajakirjas Psychological Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: