Päikese pöörlemist pidurdavad selle enda footonid ({{commentsTotal}})

Päikesevalgusel on palju jõudu. Juba oma väljalennul Päikesest annavad valgusosakesed Päikese väliskihtidele sellise tõuke, et nende kihtide pöörlemine aeglustub.

Teadlased on ammu tähele pannud, et Päike ei pöörle ümber oma kujuteldava telje ümber ühtlaselt, vaid selle pind pöörleb aeglasemalt kui sisemus ja pooluste piirkonnad aeglasemalt kui ekvaatori piirkond. Polaar- ja ekvatoriaalpöörlemiskiiruse erinevusi on teadlased juba superarvutite abiga seletada suutnud.

Nüüd tuli rühm teadlasi eesotsas Ameerika Ühendriikide Hawaii ülikooli füüsiku Jeff Kuhniga välja ka pind- ja sisepöörlemiskiiruse erinevuse usutava seletusega, mis taandub toredasti füüsika põhiseadustele.

Asi saab alguse Päikese sisemusest, kus ühinevad vesiniku tuumad heeliumi tuumadeks ja kiirgavad seejuures välja valgusosakesi – footoneid. Neist footonitest saabki lõpuks meid ilusa ilmaga rõõmustav päikesevalgus, aga enne seda peavad need jõudma Päikese sisemusest selle pinnale ja see võtab neil tihedas Päikese aines aega umbes miljon aastat.

Oma teekonnal põrkavad footonid Päikese ainega kokku palju kordi. Kuna Päike pöörleb, siis saavad footonid enamasti neil põrgetel väikese tõuke pöörlemise suunas. Impulsi jäävuse seaduse tõttu aga saab Päikese aine osake tõuke vastupidises suunas ehk Päikese pöörlemise vastassuunas. Kuigi iga põrke mõju on tibatilluke, on footoneid ja nende põrkeid nii palju, et Kuhn ja kaasautorid söandavad väita ajakirjas Physical Review Letters, et kokkuvõttes pidurdavad Päikeselt kiirguvad footonid Päikese pöörlemist märgataval määral.

Autorite arvutused näitavad aga sedagi, ja see on siin otsustava tähtsusega, et footonite pidurdav mõju avaldub eriti märgataval määral just Päikese välistele kihtidele. Arvutuste kõrvutus mõõtmistulemustega veenab, et just kirjeldatud mehhanism ongi Päikese viie miljardi aastase eluea jooksul väliskihtide pöörlemist aeglustanud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.