Kristjan Port: isesõitvad autod võtavad Californias võimust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Vincent Lock/Creative Commons

Kui oled autoomanik, mis sa arvad, kas see jääb sinu viimaseks autoks, sest võibolla on järgmine sõiduk selline, mida kasutad vastavalt vajadusele teenusena.

Omamise vajadus nende hulka ei kuulu. Autoga tegeleb rendiettevõtte ja see sõidab, kuhu käsid. Sõitmiseks pole vaja autojuhi lubegi. Vähemalt nii näeb ette autoriigis USA eelmise aasta sügisel täiendatud reeglistik. Seda juhul, kui föderaalne amet kuulutab sõiduki piisavalt turvaliseks. Värskeimad andmed kinnitavad taoliste autode sõiduoskuste jätkuvat paranemist.

Californias avalikustati iga-aastane nn "käte roolist lahti laskmise raport". Loodetavasti ei püüa ükski siinne autjuht sellesse raportisse pääseda, sest selleks peab enne loa saama. Kõne all on spetsiaalselt iseseisvalt sõitvate ehk robotautode avalikus liikluses testimise loa saanud sõidukite aruandlus. Põgusa kiirviktoriinina võiks igaüks nüüd oletada, kui palju lube on antud Californias erinevatele ise juhtivate autode arendajatele.

Jutt ei käi ideedega mängivatest start-up`idest või mõne sõiduki jaoks vajaliku tarkvaralise komponendi ehitajatest. Kui keegi iseloomustas tabavalt uue põlvkonna autosid ratastega tahvelarvutitena, siis sellisest kontseptsioonist loa saamiseks ei piisa. Tänavatele lubatakse väga kaugele arendatud ja tehniliselt turvalised sõidukid. Siin kombineeruvad suured rahad, kõrge arendusvõimekus ja usk tegevuse tasuvusse.

Värskes raportis antakse ülevaade üheteistkümnest taolise auto testimiseks loa saanud ettevõttest. See on päris suur arv, millest võib välja lugeda küllaltki tugeva ja seetõttu tempokalt areneva konkurentsi. See omakorda viitab küpsusele lähenevale tehnoloogiale. Tänavatel ei ukerda rooli haaramiseks valmistuva testsõitja valve all üksikute pioneeride sõiduvahendid, vaid neid on samal ajal nii palju, et neist võib kohata mõnda iga päev.

Testsõitjad on endiselt igas autos ja nad on valmis haarama roolist juhul, kui olukord nõuab. Raportist selgub, et võrreldes 2015. aastaga peab seda tegema üha harvemini. Näiteks kui 2015. aastal pidi Nissani sõidukis juht roolist haarama keskmiselt iga 14 miili ehk umbes iga 22 kilomeetri tagant, siis eelmisel 2016 aastal oli autot juhtiva tarkvara nutikus sedavõrd paranenud, et roolist pidi haarama keskmiselt kord 400 kilomeetir tagant. Nüüdsest Waymo nime all Google`i arendatav sõidukipark läbis aastaga üle miljoni kilomeetri, mille jooksul registreeriti juhi sekkumine 124 juhul. Suhteliselt väike näitaja paranes varasema aastaga võrreldes veel umbes viiendiku võrra.

Testjuhi sõiduolukorda sekkumise andmed pole siiski piisav robotautode oskustesse uskumise tunde kasvatamiseks. Autode testijad tegutsesid erinevate ülesannete kontekstis. Mõned testisid alles testsõidu korraldamist ja seda, kui turvaliselt tundsid end testijad. Mõned liiklesid vaid linnavälistel kiirteedel ega sekkunud linnaliiklusesse, pooled katsetajad läbisid kogu aastaga vaid 600-700 kilomeetrit jne. Samas kõneleb kogu testimise korraldus, selle tulemuste ametlik kontroll ja juba mainitud testimistiimide paljusus robotautode arendamise tempost.

Lõplikult valmis robotautot nägemata võib võtta pessimistliku seisukoha ja rääkida kaugest ulmest. Seda on teha siiski üha raskem. Äsja teatas Ford kokkuleppest panustada miljard dollarit autodesse vajaliku nutikuse arendamiseks, et täita lubadus olla oma autodega igapäevaliikluses juba aastal 2021. Raha kulutati vastavat tehisintellekti arendava ettevõtte omandamiseks.

Alguses esitatud viimase auto omamise oletuse juurde tagasi tulles on USA teedel sõitval keskmisel kergliiklusvahendil on vanust 11,5 aastat ja autot omatakse keskmiselt 73,5 kuud ehk üle kuue aasta. Euroopas on vastavad näitajad üldjoontes sarnased. Seega arvuta ja pea plaani. Sama puudutab ka neid, kellel pole autot ega lube. Võibolla jääb neil see võimalus teostamata.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.