Kristjan Port: isesõitvad autod võtavad Californias võimust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Vincent Lock/Creative Commons

Kui oled autoomanik, mis sa arvad, kas see jääb sinu viimaseks autoks, sest võibolla on järgmine sõiduk selline, mida kasutad vastavalt vajadusele teenusena.

Omamise vajadus nende hulka ei kuulu. Autoga tegeleb rendiettevõtte ja see sõidab, kuhu käsid. Sõitmiseks pole vaja autojuhi lubegi. Vähemalt nii näeb ette autoriigis USA eelmise aasta sügisel täiendatud reeglistik. Seda juhul, kui föderaalne amet kuulutab sõiduki piisavalt turvaliseks. Värskeimad andmed kinnitavad taoliste autode sõiduoskuste jätkuvat paranemist.

Californias avalikustati iga-aastane nn "käte roolist lahti laskmise raport". Loodetavasti ei püüa ükski siinne autjuht sellesse raportisse pääseda, sest selleks peab enne loa saama. Kõne all on spetsiaalselt iseseisvalt sõitvate ehk robotautode avalikus liikluses testimise loa saanud sõidukite aruandlus. Põgusa kiirviktoriinina võiks igaüks nüüd oletada, kui palju lube on antud Californias erinevatele ise juhtivate autode arendajatele.

Jutt ei käi ideedega mängivatest start-up`idest või mõne sõiduki jaoks vajaliku tarkvaralise komponendi ehitajatest. Kui keegi iseloomustas tabavalt uue põlvkonna autosid ratastega tahvelarvutitena, siis sellisest kontseptsioonist loa saamiseks ei piisa. Tänavatele lubatakse väga kaugele arendatud ja tehniliselt turvalised sõidukid. Siin kombineeruvad suured rahad, kõrge arendusvõimekus ja usk tegevuse tasuvusse.

Värskes raportis antakse ülevaade üheteistkümnest taolise auto testimiseks loa saanud ettevõttest. See on päris suur arv, millest võib välja lugeda küllaltki tugeva ja seetõttu tempokalt areneva konkurentsi. See omakorda viitab küpsusele lähenevale tehnoloogiale. Tänavatel ei ukerda rooli haaramiseks valmistuva testsõitja valve all üksikute pioneeride sõiduvahendid, vaid neid on samal ajal nii palju, et neist võib kohata mõnda iga päev.

Testsõitjad on endiselt igas autos ja nad on valmis haarama roolist juhul, kui olukord nõuab. Raportist selgub, et võrreldes 2015. aastaga peab seda tegema üha harvemini. Näiteks kui 2015. aastal pidi Nissani sõidukis juht roolist haarama keskmiselt iga 14 miili ehk umbes iga 22 kilomeetri tagant, siis eelmisel 2016 aastal oli autot juhtiva tarkvara nutikus sedavõrd paranenud, et roolist pidi haarama keskmiselt kord 400 kilomeetir tagant. Nüüdsest Waymo nime all Google`i arendatav sõidukipark läbis aastaga üle miljoni kilomeetri, mille jooksul registreeriti juhi sekkumine 124 juhul. Suhteliselt väike näitaja paranes varasema aastaga võrreldes veel umbes viiendiku võrra.

Testjuhi sõiduolukorda sekkumise andmed pole siiski piisav robotautode oskustesse uskumise tunde kasvatamiseks. Autode testijad tegutsesid erinevate ülesannete kontekstis. Mõned testisid alles testsõidu korraldamist ja seda, kui turvaliselt tundsid end testijad. Mõned liiklesid vaid linnavälistel kiirteedel ega sekkunud linnaliiklusesse, pooled katsetajad läbisid kogu aastaga vaid 600-700 kilomeetrit jne. Samas kõneleb kogu testimise korraldus, selle tulemuste ametlik kontroll ja juba mainitud testimistiimide paljusus robotautode arendamise tempost.

Lõplikult valmis robotautot nägemata võib võtta pessimistliku seisukoha ja rääkida kaugest ulmest. Seda on teha siiski üha raskem. Äsja teatas Ford kokkuleppest panustada miljard dollarit autodesse vajaliku nutikuse arendamiseks, et täita lubadus olla oma autodega igapäevaliikluses juba aastal 2021. Raha kulutati vastavat tehisintellekti arendava ettevõtte omandamiseks.

Alguses esitatud viimase auto omamise oletuse juurde tagasi tulles on USA teedel sõitval keskmisel kergliiklusvahendil on vanust 11,5 aastat ja autot omatakse keskmiselt 73,5 kuud ehk üle kuue aasta. Euroopas on vastavad näitajad üldjoontes sarnased. Seega arvuta ja pea plaani. Sama puudutab ka neid, kellel pole autot ega lube. Võibolla jääb neil see võimalus teostamata.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.