Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad ({{commentsTotal}})

Sinitihane. Autor: Uku Paal

Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

Rasvatihaste koondumist linnadesse juba sügisrändel ja eriti arvukalt talvisel perioodil sedastavad ka paljud teadusuuringud. Põhja-Soomes ja Rootsis suudavad rasvatihased talve üle elada vaid tänu inimtegevusele – linnud koonduvad asulatesse, kus veedavad kogu pika pimeda talve, ning lahkuvad sealt pesitsusaladele alles kevade saabudes.

Räägitakse, et talvisel ajal on linnud küllaltki paigatruud ega lahku põhjuseta toidumajade lähedusest. Kui aga lahkuvad, siis ajutiselt, leides peagi tee toitmiskoha juurde tagasi (vt Kas tihased on toidumajale truud?), vähemasti juhul, kui toidumajad paiknevad maastikul hõredalt, näiteks üksikute talude lähistel või väikekülades. Aga milline on tihaste talvine "liiklus" linnades, kus toitumisvõimalusi on kordades rohkem kui maapiirkondades? Kas ka seal liiguvad tihased vaid kindla territooriumi piires või otsivad ringi liikudes pidevalt uusi toidumaju?

Serbias Sombori linnas püüti 32 aasta jooksul sügiseti ja talviti sini- ning rasvatihaseid linna erinevates piirkondades asuvate toidumajade juurest. Lindude rõngastamiste ja taaspüükide andmestikku analüüsides selgus, et rasvatihased olid talve jooksul arvatust oluliselt liikuvamad – isendid liikusid kuni 5,2 km kaugusele algsest püügikohast (keskmiselt 1,8 km). Sinitihaste maksimaalne liikumiskaugus oli aga vaid 2,8 km (keskmine 0,8 km). Selgus samuti, et kui rasvatihase isaslinnud olid emastest oluliselt liikuvamad, siis sinitihaste puhul sellist erinevust ei täheldatud.

On teada, et lindude liikumist mõjutab ilm. Näiteks rändlinnud läbivad külmade saabudes pikki vahemaid, et võimalikult kiiresti talvitamiseks soodsamatele aladele jõuda. Linnades aga on olud suhteliselt stabiilsed ja ilmastik – lumikatte kestvus ja õhutemperatuur – ei pruugi talvel lindude liikumistele olulist mõju avaldada.

Kuigi uuring viidi läbi Serbias, kus on võrreldes Eestiga pideva lumikattega päevi suhteliselt vähe, joonistusid välja erinevused rasva- ja sinitihaste liikumises. Kui rasvatihased olid kuivadel päevadel liikuvamad ja vihmastel päevadel väiksemal alal rohkem paigal – vihmase ilmaga märgub sulestik kergemini, mille tulemusel suureneb soojuskadu ja energiavajadus –, siis sinitihaste liikuvust vihm ei mõjutanud. Ehk on selle põhjuseks sinitihaste valdavam paiksus rasvatihastega võrreldes. Lisaks täheldati rasvatihastega võrreldes sinitihastel ka oluliselt vähem "pikamaalende", mis kinnitab veelkord sinitihaste liikumist asulas vaid piiratud alal.

Reeglina ei oska me tihase isendeid välimuse järgi eristada, seepärast – kui teie lindude toidumaja asub linnas, võib seal märksa suurema tõenäosusega näha pigem ühte ja sama sinitihast kui rasvatihast.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Méro TO, Žuljević, A. 2014. Does the Weather Influence the Autumn and Winter Movements of Tits (Passeriformes: Paridae) in Urban Areas? Acta Zoologica Bulgarica, 66: 505-510.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.