Kristjan Port: kas ohutum oleks ehitada nutikam robot? ({{commentsTotal}})

Autor: joseherme/Creatrive Commons

Oletame, et oled korilane õunte sünnimaal Kasahstanis. Regulaarselt nälga tundes oled õnnelik märgates eemal õunapuude salu. Õnnetuseks märkad, et samas suunas vaatab teisigi tühjusest koriseva kõhuga indiviide.

Selles oletuse mängus on sul kasutada omapärane laserrelv, millest tulistades saad muuta pihtasaaja ajutiselt liikumisvõimetuks. Paraku pead arvestama, et konkurentidel on kasutuses samasugune relv sinu tulistamiseks. Mis sa arvad, kas keskendud rohkem õunte kogumisele või püüad pigem teisi õuntest eemal hoida?

Võime spekuleerida, kuidas valiks USA värske president, aga kui sa oled nutikas, nõuad otsustamiseks täiendavat informatsiooni. Tõenäoliselt tahad teada, kas õunu on palju või vähe. Kui õunu on vähe, tasub keskenduda konkurentide segamisele. Kui õunu on rohkem, võiksid olla inimlikum, süüa ise kõht täis ja jätta teised rahule.

Inimlikkus ongi siin varjatud küsimuseks, sest tegemist on mänguteoreetilise stsenaariumiga, mille lahendamist pakuti tehisintellektiga varustatud õppimisvõimelistele virtuaalsetele agentidele (pdf). Selgus, et tehisnutikate agentide käitumine sõltus samuti õunte saadavusest. Õunte rohkuse korral tulistati konkurente oluliselt vähem ja enamik sai tegutseda õunaaias omas tempos. Niipea kui õunte hulk vähenes, kasvas konkurentidele jala taha panemise sagedus. Seega võiks masinates arendatud mänguolukorra lahendamise intellekti pidada sarnaseks inimesele.

Siiski, veel on vara tarkuse ja inimlikkuse koha pealt otsustada, sest järgmiseks saatsid tehisintellekti uuriva ettevõtte DeepMind uurijad mängu veelgi suurema arvutiressursi ja tarkvaralise nutikuse potentsiaaliga agendid. Olgu vahepeal lisatud, et 2010. aastal Londonis asutatud DeepMind jõudis suuresti tänu oma nutikusele kiiresti maailma juhtivate ettevõtete sekka ja on maailma valitsemise reaalse mängu tulemusel viimased kolm aastat Google emaettevõtte Alphabet omanduses.

Kuid tulgem tagasi õunaaeda, milles liiguvad seekord ringi inimese mõtlemisele rohkem sarnaneva ja suurema õppimisvõimega agendid. Võibolla on nende käitumine üllatav, võibolla inimlikum kui lihtsakoelisemate agentide oma. Igal juhul olid nad õelad ja tulistasid konkurente ka siis, kui selleks polnud vajadust ja õunu jagus kõigile. Paistab, et nutikus võib seostuda õelusega, vähemalt teatud olukordades.

Teevad ju inimesed otsuseid vaadates suuremat pilti, arvestades hetkeolukorraga. Konteksti mõju selgitamiseks pandi agendid uude mängustsenaariumi. Seda võiks kirjeldada kui hundikarja olukorda, milles ajavad kõik saaki taga ja selle kättesaajat premeeritakse. Kui saagi läheduses on samal ajal mõni teine agent, loetakse temagi võitjaks ja preemia on kummalgi veelgi suurem. Sellise reegliga motiveeriti agente eelistama koostööd.

Peagi selgus, et varem mainitud lihtsama mõtlemisvõimega agendid kaldusid tegutsema individuaalselt ja pigem loobusid koostööst. Õunaaia mängus õelamaks osutunud suurema nutikuse potentsiaaliga agendid olid seekord palju sõbralikumad ja eelistasid saagi nimel koos töötamist.

Need kaks mänguteoreetilist eksperimenti pole piisavad vastamaks küsimusele, kas robotid teeks meile head või halba? Samuti ei saa öelda midagi inimesest nutikama roboti ohtlikkuse kohta. Küll aga viitavad mõlemad eksperimendid, et koostöö on keeruline, sisaldab rohkem kontekstiga arvestamist, mis omakorda eeldabki suuremat mõtlemisvõimet. Seda ka need eksperimendid demonstreerisid. Kuigi esialgu on raske tabada, et õunaaias ringiliikuvate tegelaste edukas tulistamine on koostöö vorm, saab sellest aimu, kui võrrelda seda lihtsa õunte söömisega.

Lihtsam on tajuda saaki küttiva hundikarja koostööd. Suurema nutikusega agendid olid koostöövõimelisemad. See ei tähenda, et mõni sõdur-robot ei reedaks ega tulistaks meid selga. Otsus sõltub kontekstist ehk sellest, mida teab ja jooksvalt kujunevast olukorrast ning loomulikult sellest, kui nutikas on robot. Kardetavalt on üha piinarikkam tarka masinat lõpuni usaldada. Järsku teab ta midagi, mida meie ei tea.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.