Maailma keelerikkust võis kujundada vihm ({{commentsTotal}})

Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

Mudel alustas sellest, et tõmbas kaardile ruudustiku. Ühte ruutu pani ta elama natuke inimesi. Mõned lihtsad reeglid määrasid, kuidas kasvas rahvaarv ja rahvas üle kaardi laiali levis ning erinevad inimrühmad rääkima erisuguseid keeli.

Aluseks oli kolm katseliselt kinnitamata hüpoteesi. Inimesed levivad asustamata ruutudesse, sademete hulk piirab asustustihedust ja teatava rahvaarvu juures jaguneb inimrühm kahte ossa, kes hakkavad rääkima eri keeli. Kui mudel Austraalia kaardil läbi mängiti, kujunes sinna lõpuks 406 kohalikku keelt. Tegelikult on Austraalias põliskeeli 407, nii et üllatavalt täpne tulemus.

Muude maailmajagude kaartidel ei ole Gavin ja kolleegid mudelit veel proovinud, vaid avaldanud kõigepealt Austraalia tulemused ajakirjas Global Ecology and Biogeography. Nad kardavad aga, et mujal enam nii täpselt minna ei tarvitse, sest igal pool pole sademete hulk enam nii määravaks teguriks kui Austraalias. Kuid mujal saab katsetada siis muude teguritega.

Maailma keelelise mitmekesisuse kujunemist on uuritud teadusajaloos seni üllatavaltki vähe. Gavin väidab isegi, et sel teemal on avaldatud üldse alla 20 uuringu. Uuringus osales nii keeleteadlasi, geograafe, ökolooge, antropolooge kui ka evolutsioonibiolooge peale Ameerika Ühendriikide ka Brasiiliast, Kanadast, Rootsist ja Saksamaalt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: