Maailma keelerikkust võis kujundada vihm ({{commentsTotal}})

Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

Mudel alustas sellest, et tõmbas kaardile ruudustiku. Ühte ruutu pani ta elama natuke inimesi. Mõned lihtsad reeglid määrasid, kuidas kasvas rahvaarv ja rahvas üle kaardi laiali levis ning erinevad inimrühmad rääkima erisuguseid keeli.

Aluseks oli kolm katseliselt kinnitamata hüpoteesi. Inimesed levivad asustamata ruutudesse, sademete hulk piirab asustustihedust ja teatava rahvaarvu juures jaguneb inimrühm kahte ossa, kes hakkavad rääkima eri keeli. Kui mudel Austraalia kaardil läbi mängiti, kujunes sinna lõpuks 406 kohalikku keelt. Tegelikult on Austraalias põliskeeli 407, nii et üllatavalt täpne tulemus.

Muude maailmajagude kaartidel ei ole Gavin ja kolleegid mudelit veel proovinud, vaid avaldanud kõigepealt Austraalia tulemused ajakirjas Global Ecology and Biogeography. Nad kardavad aga, et mujal enam nii täpselt minna ei tarvitse, sest igal pool pole sademete hulk enam nii määravaks teguriks kui Austraalias. Kuid mujal saab katsetada siis muude teguritega.

Maailma keelelise mitmekesisuse kujunemist on uuritud teadusajaloos seni üllatavaltki vähe. Gavin väidab isegi, et sel teemal on avaldatud üldse alla 20 uuringu. Uuringus osales nii keeleteadlasi, geograafe, ökolooge, antropolooge kui ka evolutsioonibiolooge peale Ameerika Ühendriikide ka Brasiiliast, Kanadast, Rootsist ja Saksamaalt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.