Maailma keelerikkust võis kujundada vihm ({{commentsTotal}})

Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

Mudel alustas sellest, et tõmbas kaardile ruudustiku. Ühte ruutu pani ta elama natuke inimesi. Mõned lihtsad reeglid määrasid, kuidas kasvas rahvaarv ja rahvas üle kaardi laiali levis ning erinevad inimrühmad rääkima erisuguseid keeli.

Aluseks oli kolm katseliselt kinnitamata hüpoteesi. Inimesed levivad asustamata ruutudesse, sademete hulk piirab asustustihedust ja teatava rahvaarvu juures jaguneb inimrühm kahte ossa, kes hakkavad rääkima eri keeli. Kui mudel Austraalia kaardil läbi mängiti, kujunes sinna lõpuks 406 kohalikku keelt. Tegelikult on Austraalias põliskeeli 407, nii et üllatavalt täpne tulemus.

Muude maailmajagude kaartidel ei ole Gavin ja kolleegid mudelit veel proovinud, vaid avaldanud kõigepealt Austraalia tulemused ajakirjas Global Ecology and Biogeography. Nad kardavad aga, et mujal enam nii täpselt minna ei tarvitse, sest igal pool pole sademete hulk enam nii määravaks teguriks kui Austraalias. Kuid mujal saab katsetada siis muude teguritega.

Maailma keelelise mitmekesisuse kujunemist on uuritud teadusajaloos seni üllatavaltki vähe. Gavin väidab isegi, et sel teemal on avaldatud üldse alla 20 uuringu. Uuringus osales nii keeleteadlasi, geograafe, ökolooge, antropolooge kui ka evolutsioonibiolooge peale Ameerika Ühendriikide ka Brasiiliast, Kanadast, Rootsist ja Saksamaalt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.