Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks   ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest. Autor: Z. Levy/ESA/NASA

Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Siyi Xuga Saksamaalt Garchingist Euroopa Lõunaobservatooriumist uuris meist 170 valgusaasta kaugusel Karjase tähtkujus paistva valge kääbuse WD 1425+540 atmosfääri Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Hawaii saartel asuva Kecki Observatooriumi teleskoobi kogutud andmete põhjal.

Nad järeldavad tähe atmosfäärist leitud keemiliste elementide koguseliste vahekordade järgi, et atmosfääri on langenud suure jäise komeedi materjali. Komeet sarnanes koostiselt meie Päikesesüsteemi kuulsa Halley komeediga, ainult et oli sellest massi poolest sada tuhat korda suurem.

Avastus on tähtis, sest selle põhjal saime teada, et ka valgete kääbuste ümber võib tiirelda komeete, mis on seal arvatavasti siis sellest ajast peale, kui täht oli alles äsja tekkinud ning on üle elanud ka aja, mil täht oli enne valgeks kääbuseks saamist paisunud punaseks hiiuks.

Varem on paljude valgete kääbuste atmosfäärist leitud kiviste, asteroiditaoliste taevakehade keemilisi jälgi, aga see on nüüd esimene komeedijälg.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.