Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks   ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest. Autor: Z. Levy/ESA/NASA

Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Siyi Xuga Saksamaalt Garchingist Euroopa Lõunaobservatooriumist uuris meist 170 valgusaasta kaugusel Karjase tähtkujus paistva valge kääbuse WD 1425+540 atmosfääri Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Hawaii saartel asuva Kecki Observatooriumi teleskoobi kogutud andmete põhjal.

Nad järeldavad tähe atmosfäärist leitud keemiliste elementide koguseliste vahekordade järgi, et atmosfääri on langenud suure jäise komeedi materjali. Komeet sarnanes koostiselt meie Päikesesüsteemi kuulsa Halley komeediga, ainult et oli sellest massi poolest sada tuhat korda suurem.

Avastus on tähtis, sest selle põhjal saime teada, et ka valgete kääbuste ümber võib tiirelda komeete, mis on seal arvatavasti siis sellest ajast peale, kui täht oli alles äsja tekkinud ning on üle elanud ka aja, mil täht oli enne valgeks kääbuseks saamist paisunud punaseks hiiuks.

Varem on paljude valgete kääbuste atmosfäärist leitud kiviste, asteroiditaoliste taevakehade keemilisi jälgi, aga see on nüüd esimene komeedijälg.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.