Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks   ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest.
Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest. Autor/allikas: Z. Levy/ESA/NASA

Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Siyi Xuga Saksamaalt Garchingist Euroopa Lõunaobservatooriumist uuris meist 170 valgusaasta kaugusel Karjase tähtkujus paistva valge kääbuse WD 1425+540 atmosfääri Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Hawaii saartel asuva Kecki Observatooriumi teleskoobi kogutud andmete põhjal.

Nad järeldavad tähe atmosfäärist leitud keemiliste elementide koguseliste vahekordade järgi, et atmosfääri on langenud suure jäise komeedi materjali. Komeet sarnanes koostiselt meie Päikesesüsteemi kuulsa Halley komeediga, ainult et oli sellest massi poolest sada tuhat korda suurem.

Avastus on tähtis, sest selle põhjal saime teada, et ka valgete kääbuste ümber võib tiirelda komeete, mis on seal arvatavasti siis sellest ajast peale, kui täht oli alles äsja tekkinud ning on üle elanud ka aja, mil täht oli enne valgeks kääbuseks saamist paisunud punaseks hiiuks.

Varem on paljude valgete kääbuste atmosfäärist leitud kiviste, asteroiditaoliste taevakehade keemilisi jälgi, aga see on nüüd esimene komeedijälg.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: dokumenti näitamata alale sisse ei pääse, seal olles aga on kõik vajalik olemas. Ispras asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: