Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks   ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest.
Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest. Autor/allikas: Z. Levy/ESA/NASA

Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Siyi Xuga Saksamaalt Garchingist Euroopa Lõunaobservatooriumist uuris meist 170 valgusaasta kaugusel Karjase tähtkujus paistva valge kääbuse WD 1425+540 atmosfääri Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Hawaii saartel asuva Kecki Observatooriumi teleskoobi kogutud andmete põhjal.

Nad järeldavad tähe atmosfäärist leitud keemiliste elementide koguseliste vahekordade järgi, et atmosfääri on langenud suure jäise komeedi materjali. Komeet sarnanes koostiselt meie Päikesesüsteemi kuulsa Halley komeediga, ainult et oli sellest massi poolest sada tuhat korda suurem.

Avastus on tähtis, sest selle põhjal saime teada, et ka valgete kääbuste ümber võib tiirelda komeete, mis on seal arvatavasti siis sellest ajast peale, kui täht oli alles äsja tekkinud ning on üle elanud ka aja, mil täht oli enne valgeks kääbuseks saamist paisunud punaseks hiiuks.

Varem on paljude valgete kääbuste atmosfäärist leitud kiviste, asteroiditaoliste taevakehade keemilisi jälgi, aga see on nüüd esimene komeedijälg.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: