Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks   ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest.
Kunstniku nägemus WD 1425+540 viimastest päevadest. Autor/allikas: Z. Levy/ESA/NASA

Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Siyi Xuga Saksamaalt Garchingist Euroopa Lõunaobservatooriumist uuris meist 170 valgusaasta kaugusel Karjase tähtkujus paistva valge kääbuse WD 1425+540 atmosfääri Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Hawaii saartel asuva Kecki Observatooriumi teleskoobi kogutud andmete põhjal.

Nad järeldavad tähe atmosfäärist leitud keemiliste elementide koguseliste vahekordade järgi, et atmosfääri on langenud suure jäise komeedi materjali. Komeet sarnanes koostiselt meie Päikesesüsteemi kuulsa Halley komeediga, ainult et oli sellest massi poolest sada tuhat korda suurem.

Avastus on tähtis, sest selle põhjal saime teada, et ka valgete kääbuste ümber võib tiirelda komeete, mis on seal arvatavasti siis sellest ajast peale, kui täht oli alles äsja tekkinud ning on üle elanud ka aja, mil täht oli enne valgeks kääbuseks saamist paisunud punaseks hiiuks.

Varem on paljude valgete kääbuste atmosfäärist leitud kiviste, asteroiditaoliste taevakehade keemilisi jälgi, aga see on nüüd esimene komeedijälg.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.