Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele ({{commentsTotal}})

Liiklusõnnetus
Liiklusõnnetus Autor/allikas: Politsei

Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

Töös kasutati analüüsi tegemiseks statistikaameti, riigi ilmateenistuse, Tartu observatooriumi, häirekeskuse ning politsei- ja piirivalveameti andmeid.

"Väärtustades juba kogutud andmeid ning neid terviklikult kasutades võime tulevikus prognoosida, kui tõenäoliselt teatud tingimuste korral teatud piirkonnas võib toimuda liiklusõnnetusi,” selgitab Ott Nauts oma töös. "Teades ilmaprognoosi ja lähenevaid riiklikke pühi, saab planeerida politsei, pääste ja kiirabi koosseise ning paiknemist, teavitada liiklejaid võimalikust ohust või korraldada liiklus potentsiaalsetes ohupiirkondades juba ennetavalt ümber – näiteks vähendades lubatud sõidukiirust."

Operatiivteenistused (politsei, kiirabi ja pääste) teevad Eestis liiklusõnnetustele rohkem kui 10 000 väljasõitu aastas. Kui liikluses hukkunute arv on aasta-aastalt pigem langustrendis, siis vigasaanute ning õnnetuste koguarv ei ole viimase kuue aasta jooksul langenud. Erinevalt Eestist on aga mujal Euroopa Liidus kannatanuga liiklusõnnetuste arv vähenenud. Liikluses hukkunud inimeste arvult miljoni elaniku kohta on Eesti ELi keskmisest pisut kõrgemal.

Õnnetusi on rohkem reedel, külma ilma ja jäite korral

Ott Nauts uuris ühe aasta liiklusõnnetuste andmeid perioodil 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta veebruarini. Sel perioodil toimus Eestis 6704 liiklusõnnetust ehk päevas keskmiselt 18,3 liiklusõnnetust. Õnnetustes sai vigastada 1758 ja hukkus 63 inimest.

Kõige enam liiklusõnnetusi 10 000 elaniku kohta toimus Ida-Virumaal (71) ja Tartumaal (66), kõige vähem aga Hiiumaal (28) ja Saaremaal (32). Harjumaal oli vastav näitaja 44, samas oli seal kannatanuga liiklusõnnetuste osakaal kõige suurem. See näitab, et suurema elanike arvuga piirkondades on tõenäolisem liiklusõnnetusse sattuda.

Veidi üle poolte (52,8%) õnnetustest toimus pimeda ja valge vahepealsel ajal, umbes kolmandik (32,6%) päevasel ajal ning vaid 14,6% pimedal ajal. Samas, kui öösel toimus liiklusõnnetus, oli kõige suurem tõenäosus, et õnnetuse tagajärjel saab mõni inimene kannata.

Analüüsitud perioodi jäi 12 riiklikku püha, mille jooksul toimus päevas keskmiselt 15,1 liiklusõnnetust – vähem kui tavalisel kalendripäeval (18,4). Ka riiklikule pühale järgneval päeval oli õnnetusi tavalisest vähem. “See näitab, et enamikel riiklikel pühadel ja neile järgnenud päevadel eelistavad inimesed pigem vähem liigelda või kui liiklevad, siis on tähelepanelikumad,” ütleb Ott Nauts. “Enne suuremaid pühasid toimuvad tihti ka teavituskampaaniad, milles kutsutakse inimesi üles arvestama teiste liiklejatega, joobeseisundis mitte sõidukit juhtima ning kasutama turvavarustust.”

Rasketest ilmastikutingimustest suurendasid liiklusõnnetuste toimumist kõige enam temperatuur alla -15 kraadi ja jäide, samas kui pimedas õnnetuste arv langes. Tuisk, temperatuur üle +25 kraadi, tugev tuul, tugev vihma- ja lumesadu ning õhuniiskus liiklusõnnetuste arvule olulist mõju ei avaldanud.

Kõige õnnetusterohkemaks päevaks oli reede, kõige vähem toimus liiklusõnnetusi pühapäeval. Kuude lõikes toimuskõige enam liiklusõnnetusi detsembris ja jaanuaris, samas kui kõige enam kannatanutega liiklusõnnetusi toimus suvel – mis ilmselt on seletatav jalakäijate ning jalg- ja mootorratturite suurema aktiivsusega.

Liiklusõnnetuste varaline kahju on suur

Liiklusõnnetused tähendavad ühiskonnale suuri kulutusi – Euroopa Liidus hinnanguliselt umbes 130 miljardit eurot aastas.

Liiklusõnnetuste kulud ei piirdu ainult operatiivressursside reageerimise või varalise kahju tekitamisega inimestele, kes õnnetusse sattusid. Õnnetuste tagajärjel on sageli häiritud sündmuskoha liiklus, mis olulise transiittee puhul avaldab otsest mõju majandusele. Kannatanuga liiklusõnnetustel võib olla negatiivne mõju aastateks. Paljude taoliste õnnetuste tagajärjel kaotavad inimesed osaliselt või isegi täielikult töövõime, mis omakorda mõjutab lisaks ka kannatanu lähedaste toimetulekut, on kuluks sotsiaalsüsteemile ning majandusele laiemalt.

Rasketes liiklusõnnetustes saab Euroopa Liidus aastas vigastada 135 000 inimest, mille tõttu kaotab EL aastas 2% sisemajanduse koguproduktist. Seetõttu on EL seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada 2020. aastaks liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunute arvu poole võrra võrreldes 2010. aastaga.

Kriitilise tähtsusega on see, kui kiiresti jõuavad sündmuskohale operatiivteenistused ja saavad abivajajaid aitama hakata ning kannatanuid haiglasse toimetada. Seejuures on sageli olulised kõigi kolme valdkonna operatiivteenistuse reageerimise kiirused. Kiirabi kiirest sündmuskohale jõudmisest ei ole olulist abi, kui kannatanud on sõidukis kinni ja vaja oleks päästjaid nende autost väljalõikamiseks. Samuti on oluline politsei kiire reageerimine, sest tihti on vajalik liikluse reguleerimine või ümbersuunamine, et vältida ummikuid või uute õnnetuste teket.

Killustatud andmed raskendavad analüüsi

"Täna kasutatavates andmebaasides on kogu vajalik informatsioon juba olemas, kuid erinevate andmekogude vahel puudub süsteemsus ja liidestatus,” leiab Ott Nauts. "Nimelt koguvad ilmastiku kohta andmeid nii riigi ilmateenistus kui maanteeamet. Vajalik oleks ühiselt üle vaadata vaatlusvõrgustik ning vajadusel teha muudatusi, et seniseid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada kogu riigi, mitte ainult ühe organisatsiooni huvides.”

Eraldi infosüsteemidesse registreerib teavet liiklusõnnetuste kohta ka häirekeskus – sündmused, kuhu reageerivad päästjad ja kiirabi, sisestatakse päästeinfosüsteemi ning politsei reageerimist vajavad sündmused politseiinfosüsteemi. Vajalik oleks võtta kasutusele ühtne infosüsteem, kuhu saaks ühetaoliste klassifikaatorite järgi sisestada kõigi liiklusõnnetuste andmed, olenemata sellest, milline operatiivressurss sündmusele reageerima peab.

Ka elanikkonna teavitamine rasketest ilmastikutingimustest jaguneb praegu kolme organisatsiooni vahel: politsei- ja piirivalveamet, riigi ilmateenistus ja maanteeamet.

Vajaduspõhised liiklusmärgid ja operatiivressursid

Kui erinevate riigiasutuste kogutud andmed oleks koondatud ühtsesse infosüsteemi, võimaldaks see riskitaseme tõusu korral teatud piirkonnas võtta kasutusele ennetavaid meetmeid liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ning kahjude vähendamiseks. Riskitaseme tõusu korral peaks toimuma ühtne kommunikatsioon nii elanikkonna kui koostööpartnerite suunal.

Operatiivteenistused saaksid vastavalt vajadusele planeerida tööle rohkem inimesi või paigutada ohupiirkondadesse ennetavalt pääste-, politsei- ja kiirabiressursse. Samuti võib ka politsei paigutada preventiivsel eesmärgil patrulle potentsiaalsetesse riskipiirkondadesse eesmärgiga olla liiklejate seas nähtav ning sellega liiklusvoogu rahustada, mis aitaks liiklusõnnetusi ja sellest tulenevaid kahjusid ära hoida.

Veel ühevahendina liiklusõnnetuste arvu vähendamiseks võiks kasutusele võtta muutuvteabega liikluskorraldusvahendid ehk kaugjuhitavad liiklusmärgid ja infotahvlid, mis võimaldaks vastavalt riskidele vähendada teelõikudel piirkiirust või teavitada liiklejaid ilmastikuoludest ja ohtudest.

"Riigi andmebaasides on juba täna olemasinformatsioon, mille abil on võimalik liiklusõnnetuste toimumise riske prognoosida. Tegemist on rakendamata potentsiaaliga. Ohtude ennetamine on soodsam kui tekkinud kahjude likvideerimine,” ütleb Ott Nauts.


Huvitavaid fakte varasematest liiklusalastest lõputöödest

  • Tallinn-Tartu maanteel ületavad liiklejad Järvamaal kiiruskaamerate vahelistes lõikudes endiselt kiirust ning piirkonnas ei ole kiiruskaamerate abil vähenenud ka kannatanuga liiklusõnnetuste arv.

  • Sirgel teel on suurem tõenäosus liiklusõnnetuse toimumiseks kui kurvilisel.

  • Suurema rahatrahvi saanud inimesed ületavad sagedamini uuesti kiirust ning kõige mõjusamaks meetmeks järgnevat kiiruseületamist ära hoida on juhtimisõiguse peatamine.
  • Suvel ja sügisel hukkub liikluses rohkem inimesi kui kevadel ja talvel, samas on liiklusõnnetuste arvuga võrreldes kõige enam hukkunuid talvel.


Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.