Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi ({{commentsTotal}})

Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

On looduse paradoks kõigusoojaste organismide hulgas sadu-tuhandeid liike, kes oma aktiivsuse on sättinud talveperioodile ja püüavad talvitumise ajal tegutseda. See on põnev looduse fenomen, miks nad tahavad tulla külma lume peale. Sellele on inimese mõistusega raske leida vastust.

Võime arvata, et nende eesmärk on olla esimene võidujooksus teatud ressursside peale. Emased kärbsed käivad lumel ringi ja on munemisvalmis, nad munevad näiteks põtrade väljaheidetesse, mis lume alt välja sulavad. Mõned röövikud ronivad esimeste kõrte või puude otsa.

Putukad jäävad ellu ka väga madalate temperatuuridega, sest kasutavad autojuhtidele tuttavaid aineid – antifriise. Glütserool, takistab jääkristallide tekkimist rakkudes. See on talvel putukatele suurim oht, sest külmudes lõhuvad kristallid rakud ära.

Antifriisil on üks tagasilöök. See on küllaltki viskoosne ja need putukad on seetõttu küllaltki aeglased liikumises.

Lumi on talveputukate elus väga tähtis: see on hea pind, kus kõndida.

Teisalt on lumel oluline roll temperatuuri mõttes, kuna toimib hea soojaisolaatorina. Kui lumi on 15-sentimeetri paksune, siis maapinnal on alati 0-lähedane temperatuur ehk seal külmumise ohtu ei ole.

Nii saavad putukad oma aktiivsust reguleerida: kui on paras külm, siis tulla lume peale, kui läheb liiga külmaks, siis pugeda lume alla sooja peitu.

Saage tuttavaks: see on rohulutuikas.

Foto:Imbi Vahuri/Creative Commons

Talviste putukate liikide nimekiri on väga pikk. Piisab vaid, et loodus mängib vingerpussi ja ujutab talvitumiskoha veega üle ning väga paljud putukad lähevad liikvele: ronkskõrsik, meie ainuke valmikuna talvituv kiil. Tema, loomulikult, lendab soojal aastaajal.

Selliseid käitujaid on teisigi, liuskurid, kes talvituvad valmikuna, näiteks kakandid ja jooksikud.

Eraldi kategooria on putukad, kes talve alguses jäävad võib-olla oma toimingutega natuke hiljaks. Talivaksikud, mitmed kärbsed, ämblikud – nende puhul ei oska öelda, mis on lumel kõndimise põhjus. Kui ärasööjaid on vähem lume peal, siis lume all on neid ikkagi – ehk tullakse ka nende eest ennast leevendama?

Ja ei saa kindlasti välistada ka uudishimu, sest miks peaksime arvama, et uudishimu ainult inimesele omane on?.

Urmas Tartes on lumelt avastanud ka täiesti uue putukaliigi. „Juhtus selline tore lugu, et nägin sügisel üht erilist kärbest lumel, mul õnnestus saada täiesti talutav pilt temast.“ Selle pildi järgi oli võimalik määrata liik, mis sai nimeks küürkärbes Trifleba Fleksibalpis.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: