Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi ({{commentsTotal}})

Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

On looduse paradoks kõigusoojaste organismide hulgas sadu-tuhandeid liike, kes oma aktiivsuse on sättinud talveperioodile ja püüavad talvitumise ajal tegutseda. See on põnev looduse fenomen, miks nad tahavad tulla külma lume peale. Sellele on inimese mõistusega raske leida vastust.

Võime arvata, et nende eesmärk on olla esimene võidujooksus teatud ressursside peale. Emased kärbsed käivad lumel ringi ja on munemisvalmis, nad munevad näiteks põtrade väljaheidetesse, mis lume alt välja sulavad. Mõned röövikud ronivad esimeste kõrte või puude otsa.

Putukad jäävad ellu ka väga madalate temperatuuridega, sest kasutavad autojuhtidele tuttavaid aineid – antifriise. Glütserool, takistab jääkristallide tekkimist rakkudes. See on talvel putukatele suurim oht, sest külmudes lõhuvad kristallid rakud ära.

Antifriisil on üks tagasilöök. See on küllaltki viskoosne ja need putukad on seetõttu küllaltki aeglased liikumises.

Lumi on talveputukate elus väga tähtis: see on hea pind, kus kõndida.

Teisalt on lumel oluline roll temperatuuri mõttes, kuna toimib hea soojaisolaatorina. Kui lumi on 15-sentimeetri paksune, siis maapinnal on alati 0-lähedane temperatuur ehk seal külmumise ohtu ei ole.

Nii saavad putukad oma aktiivsust reguleerida: kui on paras külm, siis tulla lume peale, kui läheb liiga külmaks, siis pugeda lume alla sooja peitu.

Saage tuttavaks: see on rohulutuikas.

Foto:Imbi Vahuri/Creative Commons

Talviste putukate liikide nimekiri on väga pikk. Piisab vaid, et loodus mängib vingerpussi ja ujutab talvitumiskoha veega üle ning väga paljud putukad lähevad liikvele: ronkskõrsik, meie ainuke valmikuna talvituv kiil. Tema, loomulikult, lendab soojal aastaajal.

Selliseid käitujaid on teisigi, liuskurid, kes talvituvad valmikuna, näiteks kakandid ja jooksikud.

Eraldi kategooria on putukad, kes talve alguses jäävad võib-olla oma toimingutega natuke hiljaks. Talivaksikud, mitmed kärbsed, ämblikud – nende puhul ei oska öelda, mis on lumel kõndimise põhjus. Kui ärasööjaid on vähem lume peal, siis lume all on neid ikkagi – ehk tullakse ka nende eest ennast leevendama?

Ja ei saa kindlasti välistada ka uudishimu, sest miks peaksime arvama, et uudishimu ainult inimesele omane on?.

Urmas Tartes on lumelt avastanud ka täiesti uue putukaliigi. „Juhtus selline tore lugu, et nägin sügisel üht erilist kärbest lumel, mul õnnestus saada täiesti talutav pilt temast.“ Selle pildi järgi oli võimalik määrata liik, mis sai nimeks küürkärbes Trifleba Fleksibalpis.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.