Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi ({{commentsTotal}})

Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

On looduse paradoks kõigusoojaste organismide hulgas sadu-tuhandeid liike, kes oma aktiivsuse on sättinud talveperioodile ja püüavad talvitumise ajal tegutseda. See on põnev looduse fenomen, miks nad tahavad tulla külma lume peale. Sellele on inimese mõistusega raske leida vastust.

Võime arvata, et nende eesmärk on olla esimene võidujooksus teatud ressursside peale. Emased kärbsed käivad lumel ringi ja on munemisvalmis, nad munevad näiteks põtrade väljaheidetesse, mis lume alt välja sulavad. Mõned röövikud ronivad esimeste kõrte või puude otsa.

Putukad jäävad ellu ka väga madalate temperatuuridega, sest kasutavad autojuhtidele tuttavaid aineid – antifriise. Glütserool, takistab jääkristallide tekkimist rakkudes. See on talvel putukatele suurim oht, sest külmudes lõhuvad kristallid rakud ära.

Antifriisil on üks tagasilöök. See on küllaltki viskoosne ja need putukad on seetõttu küllaltki aeglased liikumises.

Lumi on talveputukate elus väga tähtis: see on hea pind, kus kõndida.

Teisalt on lumel oluline roll temperatuuri mõttes, kuna toimib hea soojaisolaatorina. Kui lumi on 15-sentimeetri paksune, siis maapinnal on alati 0-lähedane temperatuur ehk seal külmumise ohtu ei ole.

Nii saavad putukad oma aktiivsust reguleerida: kui on paras külm, siis tulla lume peale, kui läheb liiga külmaks, siis pugeda lume alla sooja peitu.

Saage tuttavaks: see on rohulutuikas.

Foto:Imbi Vahuri/Creative Commons

Talviste putukate liikide nimekiri on väga pikk. Piisab vaid, et loodus mängib vingerpussi ja ujutab talvitumiskoha veega üle ning väga paljud putukad lähevad liikvele: ronkskõrsik, meie ainuke valmikuna talvituv kiil. Tema, loomulikult, lendab soojal aastaajal.

Selliseid käitujaid on teisigi, liuskurid, kes talvituvad valmikuna, näiteks kakandid ja jooksikud.

Eraldi kategooria on putukad, kes talve alguses jäävad võib-olla oma toimingutega natuke hiljaks. Talivaksikud, mitmed kärbsed, ämblikud – nende puhul ei oska öelda, mis on lumel kõndimise põhjus. Kui ärasööjaid on vähem lume peal, siis lume all on neid ikkagi – ehk tullakse ka nende eest ennast leevendama?

Ja ei saa kindlasti välistada ka uudishimu, sest miks peaksime arvama, et uudishimu ainult inimesele omane on?.

Urmas Tartes on lumelt avastanud ka täiesti uue putukaliigi. „Juhtus selline tore lugu, et nägin sügisel üht erilist kärbest lumel, mul õnnestus saada täiesti talutav pilt temast.“ Selle pildi järgi oli võimalik määrata liik, mis sai nimeks küürkärbes Trifleba Fleksibalpis.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.