Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid ({{commentsTotal}})

Escherichia coli.
Escherichia coli. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

Tolerantsuse tekkimise järel kuhjusid bakterid mitmete antibiootikumide suhtes vastupidavamaks muutvad geenid bakterikoloonias 10 – 20 korda kiiremini. ''Bakterid ei suuda mitte enam ainult kõrgema antibiootikumide kontsentratsiooni juures kasvada, vaid ka surmavat doosi ennetades uinuda. Teisisõnu saavad nad kasulikke geene kergemini edasi anda, mis on esimene samm täieliku resistentsuse saavutamiseks,'' selgitas uurimuse juhtivautor Nathalie Balaban ERR Novaatorile.

Jeruusalemmas asuva Heebrea ülikooli teadlased tegid katseid kolibakteri tüvedega, millest kahega tehakse laborites katseid regulaarselt. Ühe näol oli tegu haige organismist isoleeritud ravimresistentse tüvega. Kuigi rangelt võttes saab tulemusi laiendada vaid kolibakteritele, on Balaban kindel, et sama printsiip laieneb ka teistele bakteritele.

Professor märkis, et arstide hinnangul võivad sarnased mehhanismid ravimresistentsuse tekkimiseni viia patsientide organismis. ''Seda tuleb muidugi esmalt katseliselt kinnitada. Kuid kui see paika peab, saame teha selgeid ennustusi, millised antibiootikumid aitavad taolist evolutsiooni aeglustada ja ennetada,'' lisas Balaban. Keskenduma peaks antibiootikumide arendamisele, mis võtavad sihikule aeglaselt kasvavamaid suikunud baktereid.

Tolerantsus vs resistentsus
Tolerantsuse resistentsusele eelnemise põhjusena näeb töörühm peamiselt kahte tegurit, mida õnnestus kinnitada ka simulatsioonides. ''Tolerantsuse tekkimiseks on palju rohkem võimalusi. Bakterite kasv võib aeglustuda mitmete geenimutatsioonide toel. Ühe või teise antibiootikumi suhtes resistentsuse tekkimine nõuab tüüpiliselt muutusi mitmetes geenides,'' selgitas Balaban.

Samal ajal ei leidu aga ühtegi mutatsiooni, mis muudaks bakterit täielikult võitmatuks. Nendes kätkev kasvueelis on väike ja neist on kasu vaid kindlates olukordades. Tolerantsuse kasv kasvatab aga tõenäosust nende tulevastele põlvedele edasi andmiseks, kui bakterid pole veel kuigi resistentsed. Töörühma läbiviidud eksperimentides nõudis kolibakterite tapmine viimaks aga algselt miljon korda rohkem ampitsilliini.

Balaban nentis, et erinevalt resistentsusega seonduvatest geenidest pole teadlastel veel head ülevaadet, mis kasvatab bakterite tolerantsust. ''Teisisõnu ei oska me ei oska neid ka proovidest otsida ja seega potentsiaalselt resistentsuse tekkimist ennetada,'' laiendas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Science



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: