Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid ({{commentsTotal}})

Escherichia coli.
Escherichia coli. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

Tolerantsuse tekkimise järel kuhjusid bakterid mitmete antibiootikumide suhtes vastupidavamaks muutvad geenid bakterikoloonias 10 – 20 korda kiiremini. ''Bakterid ei suuda mitte enam ainult kõrgema antibiootikumide kontsentratsiooni juures kasvada, vaid ka surmavat doosi ennetades uinuda. Teisisõnu saavad nad kasulikke geene kergemini edasi anda, mis on esimene samm täieliku resistentsuse saavutamiseks,'' selgitas uurimuse juhtivautor Nathalie Balaban ERR Novaatorile.

Jeruusalemmas asuva Heebrea ülikooli teadlased tegid katseid kolibakteri tüvedega, millest kahega tehakse laborites katseid regulaarselt. Ühe näol oli tegu haige organismist isoleeritud ravimresistentse tüvega. Kuigi rangelt võttes saab tulemusi laiendada vaid kolibakteritele, on Balaban kindel, et sama printsiip laieneb ka teistele bakteritele.

Professor märkis, et arstide hinnangul võivad sarnased mehhanismid ravimresistentsuse tekkimiseni viia patsientide organismis. ''Seda tuleb muidugi esmalt katseliselt kinnitada. Kuid kui see paika peab, saame teha selgeid ennustusi, millised antibiootikumid aitavad taolist evolutsiooni aeglustada ja ennetada,'' lisas Balaban. Keskenduma peaks antibiootikumide arendamisele, mis võtavad sihikule aeglaselt kasvavamaid suikunud baktereid.

Tolerantsus vs resistentsus
Tolerantsuse resistentsusele eelnemise põhjusena näeb töörühm peamiselt kahte tegurit, mida õnnestus kinnitada ka simulatsioonides. ''Tolerantsuse tekkimiseks on palju rohkem võimalusi. Bakterite kasv võib aeglustuda mitmete geenimutatsioonide toel. Ühe või teise antibiootikumi suhtes resistentsuse tekkimine nõuab tüüpiliselt muutusi mitmetes geenides,'' selgitas Balaban.

Samal ajal ei leidu aga ühtegi mutatsiooni, mis muudaks bakterit täielikult võitmatuks. Nendes kätkev kasvueelis on väike ja neist on kasu vaid kindlates olukordades. Tolerantsuse kasv kasvatab aga tõenäosust nende tulevastele põlvedele edasi andmiseks, kui bakterid pole veel kuigi resistentsed. Töörühma läbiviidud eksperimentides nõudis kolibakterite tapmine viimaks aga algselt miljon korda rohkem ampitsilliini.

Balaban nentis, et erinevalt resistentsusega seonduvatest geenidest pole teadlastel veel head ülevaadet, mis kasvatab bakterite tolerantsust. ''Teisisõnu ei oska me ei oska neid ka proovidest otsida ja seega potentsiaalselt resistentsuse tekkimist ennetada,'' laiendas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Science



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.