Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid ({{commentsTotal}})

Escherichia coli.
Escherichia coli. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

Tolerantsuse tekkimise järel kuhjusid bakterid mitmete antibiootikumide suhtes vastupidavamaks muutvad geenid bakterikoloonias 10 – 20 korda kiiremini. ''Bakterid ei suuda mitte enam ainult kõrgema antibiootikumide kontsentratsiooni juures kasvada, vaid ka surmavat doosi ennetades uinuda. Teisisõnu saavad nad kasulikke geene kergemini edasi anda, mis on esimene samm täieliku resistentsuse saavutamiseks,'' selgitas uurimuse juhtivautor Nathalie Balaban ERR Novaatorile.

Jeruusalemmas asuva Heebrea ülikooli teadlased tegid katseid kolibakteri tüvedega, millest kahega tehakse laborites katseid regulaarselt. Ühe näol oli tegu haige organismist isoleeritud ravimresistentse tüvega. Kuigi rangelt võttes saab tulemusi laiendada vaid kolibakteritele, on Balaban kindel, et sama printsiip laieneb ka teistele bakteritele.

Professor märkis, et arstide hinnangul võivad sarnased mehhanismid ravimresistentsuse tekkimiseni viia patsientide organismis. ''Seda tuleb muidugi esmalt katseliselt kinnitada. Kuid kui see paika peab, saame teha selgeid ennustusi, millised antibiootikumid aitavad taolist evolutsiooni aeglustada ja ennetada,'' lisas Balaban. Keskenduma peaks antibiootikumide arendamisele, mis võtavad sihikule aeglaselt kasvavamaid suikunud baktereid.

Tolerantsus vs resistentsus
Tolerantsuse resistentsusele eelnemise põhjusena näeb töörühm peamiselt kahte tegurit, mida õnnestus kinnitada ka simulatsioonides. ''Tolerantsuse tekkimiseks on palju rohkem võimalusi. Bakterite kasv võib aeglustuda mitmete geenimutatsioonide toel. Ühe või teise antibiootikumi suhtes resistentsuse tekkimine nõuab tüüpiliselt muutusi mitmetes geenides,'' selgitas Balaban.

Samal ajal ei leidu aga ühtegi mutatsiooni, mis muudaks bakterit täielikult võitmatuks. Nendes kätkev kasvueelis on väike ja neist on kasu vaid kindlates olukordades. Tolerantsuse kasv kasvatab aga tõenäosust nende tulevastele põlvedele edasi andmiseks, kui bakterid pole veel kuigi resistentsed. Töörühma läbiviidud eksperimentides nõudis kolibakterite tapmine viimaks aga algselt miljon korda rohkem ampitsilliini.

Balaban nentis, et erinevalt resistentsusega seonduvatest geenidest pole teadlastel veel head ülevaadet, mis kasvatab bakterite tolerantsust. ''Teisisõnu ei oska me ei oska neid ka proovidest otsida ja seega potentsiaalselt resistentsuse tekkimist ennetada,'' laiendas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Science



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.