Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel? ({{commentsTotal}})

Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

„Tegelikult sai võetud ette terve Eesti kaart ja hakatud sinna panema erinevaid plusse ja miinuseid kaardile peale ja loomulikult tuuleenergia puhul kõik asi algab tuulest ja kui me räägime Eestis parimatest tuulealadest, siis on see ikkagi Läänemere rannik, et Soome lahes on juba tuule kiirus madalam,“ selgitab 4Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus.

Lisaks tuulistele aladele vaadati olemasolevaid looduskaitselisi piirangud, madalat, kuni 30 meetrist sügavust, et saaks ehitada korralikke vundamente, mis ka karmides jääoludes püsiks ning asustusest võimalikult kauget paika, et umbes 160 meetri kõrguse tiivaulatusega tuugenid inimesi võimalikult vähe häiriks.

Sellise mastaapse tehisrajatise püstitamine on hiidlased kohati lausa tigedaks ajanud. Osoon käis Hiiumaa tuulepargi teemat käsitlemas 2009. aastal kui õhus oli plaan rajada 250 tuulikuga energiapark Hiiumaa sisemaale ja poole suurem tuulepark merre. Toona koguti oma meelsuse väljendamiseks ka rohkelt allkirju.

Kohalikud võtsid kodusaarele ja selle lähedusse tuulepargi rajamise vastu tuliselt sõna ja lõpuks jäi plaan erinevatel põhjustel soiku.

Vahepeal on aga tehtud erinevate keskkonnamõjude hindamine. Näiteks tehti visualiseerimisuuring, kus planeeritavad tuulikud sätiti ranniku panoraamfotodele sellises suuruses, nagu oleks need juba päriselt 12 km kaugusele valmis ehitatud.

Vaade merele on kahtlemata muutunud, kuid võimalik häiring on siin juba vaataja enda hinnata. Looduskeskkonnaga seostub veel palju muidki aspekte nagu tuugenitest tuleva madalsagedusliku müra mõju, võimalikud probleemid tuulepargi ehitamisel merepõhjale, kalastikule ja heljumile ning kahjud rändlindudele. Uuringud on tehtud ja väidetavalt on mõjud viidud miinimumini.

Millised tuuled puhuvad praegu saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETVs eetris olevast „Osoonist“.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.