Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel? ({{commentsTotal}})

Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

„Tegelikult sai võetud ette terve Eesti kaart ja hakatud sinna panema erinevaid plusse ja miinuseid kaardile peale ja loomulikult tuuleenergia puhul kõik asi algab tuulest ja kui me räägime Eestis parimatest tuulealadest, siis on see ikkagi Läänemere rannik, et Soome lahes on juba tuule kiirus madalam,“ selgitab 4Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus.

Lisaks tuulistele aladele vaadati olemasolevaid looduskaitselisi piirangud, madalat, kuni 30 meetrist sügavust, et saaks ehitada korralikke vundamente, mis ka karmides jääoludes püsiks ning asustusest võimalikult kauget paika, et umbes 160 meetri kõrguse tiivaulatusega tuugenid inimesi võimalikult vähe häiriks.

Sellise mastaapse tehisrajatise püstitamine on hiidlased kohati lausa tigedaks ajanud. Osoon käis Hiiumaa tuulepargi teemat käsitlemas 2009. aastal kui õhus oli plaan rajada 250 tuulikuga energiapark Hiiumaa sisemaale ja poole suurem tuulepark merre. Toona koguti oma meelsuse väljendamiseks ka rohkelt allkirju.

Kohalikud võtsid kodusaarele ja selle lähedusse tuulepargi rajamise vastu tuliselt sõna ja lõpuks jäi plaan erinevatel põhjustel soiku.

Vahepeal on aga tehtud erinevate keskkonnamõjude hindamine. Näiteks tehti visualiseerimisuuring, kus planeeritavad tuulikud sätiti ranniku panoraamfotodele sellises suuruses, nagu oleks need juba päriselt 12 km kaugusele valmis ehitatud.

Vaade merele on kahtlemata muutunud, kuid võimalik häiring on siin juba vaataja enda hinnata. Looduskeskkonnaga seostub veel palju muidki aspekte nagu tuugenitest tuleva madalsagedusliku müra mõju, võimalikud probleemid tuulepargi ehitamisel merepõhjale, kalastikule ja heljumile ning kahjud rändlindudele. Uuringud on tehtud ja väidetavalt on mõjud viidud miinimumini.

Millised tuuled puhuvad praegu saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETVs eetris olevast „Osoonist“.

Toimetaja: Marju Himma



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.