Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel? ({{commentsTotal}})

Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

„Tegelikult sai võetud ette terve Eesti kaart ja hakatud sinna panema erinevaid plusse ja miinuseid kaardile peale ja loomulikult tuuleenergia puhul kõik asi algab tuulest ja kui me räägime Eestis parimatest tuulealadest, siis on see ikkagi Läänemere rannik, et Soome lahes on juba tuule kiirus madalam,“ selgitab 4Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus.

Lisaks tuulistele aladele vaadati olemasolevaid looduskaitselisi piirangud, madalat, kuni 30 meetrist sügavust, et saaks ehitada korralikke vundamente, mis ka karmides jääoludes püsiks ning asustusest võimalikult kauget paika, et umbes 160 meetri kõrguse tiivaulatusega tuugenid inimesi võimalikult vähe häiriks.

Sellise mastaapse tehisrajatise püstitamine on hiidlased kohati lausa tigedaks ajanud. Osoon käis Hiiumaa tuulepargi teemat käsitlemas 2009. aastal kui õhus oli plaan rajada 250 tuulikuga energiapark Hiiumaa sisemaale ja poole suurem tuulepark merre. Toona koguti oma meelsuse väljendamiseks ka rohkelt allkirju.

Kohalikud võtsid kodusaarele ja selle lähedusse tuulepargi rajamise vastu tuliselt sõna ja lõpuks jäi plaan erinevatel põhjustel soiku.

Vahepeal on aga tehtud erinevate keskkonnamõjude hindamine. Näiteks tehti visualiseerimisuuring, kus planeeritavad tuulikud sätiti ranniku panoraamfotodele sellises suuruses, nagu oleks need juba päriselt 12 km kaugusele valmis ehitatud.

Vaade merele on kahtlemata muutunud, kuid võimalik häiring on siin juba vaataja enda hinnata. Looduskeskkonnaga seostub veel palju muidki aspekte nagu tuugenitest tuleva madalsagedusliku müra mõju, võimalikud probleemid tuulepargi ehitamisel merepõhjale, kalastikule ja heljumile ning kahjud rändlindudele. Uuringud on tehtud ja väidetavalt on mõjud viidud miinimumini.

Millised tuuled puhuvad praegu saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETVs eetris olevast „Osoonist“.

Toimetaja: Marju Himma



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.