Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel? ({{commentsTotal}})

Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

„Tegelikult sai võetud ette terve Eesti kaart ja hakatud sinna panema erinevaid plusse ja miinuseid kaardile peale ja loomulikult tuuleenergia puhul kõik asi algab tuulest ja kui me räägime Eestis parimatest tuulealadest, siis on see ikkagi Läänemere rannik, et Soome lahes on juba tuule kiirus madalam,“ selgitab 4Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus.

Lisaks tuulistele aladele vaadati olemasolevaid looduskaitselisi piirangud, madalat, kuni 30 meetrist sügavust, et saaks ehitada korralikke vundamente, mis ka karmides jääoludes püsiks ning asustusest võimalikult kauget paika, et umbes 160 meetri kõrguse tiivaulatusega tuugenid inimesi võimalikult vähe häiriks.

Sellise mastaapse tehisrajatise püstitamine on hiidlased kohati lausa tigedaks ajanud. Osoon käis Hiiumaa tuulepargi teemat käsitlemas 2009. aastal kui õhus oli plaan rajada 250 tuulikuga energiapark Hiiumaa sisemaale ja poole suurem tuulepark merre. Toona koguti oma meelsuse väljendamiseks ka rohkelt allkirju.

Kohalikud võtsid kodusaarele ja selle lähedusse tuulepargi rajamise vastu tuliselt sõna ja lõpuks jäi plaan erinevatel põhjustel soiku.

Vahepeal on aga tehtud erinevate keskkonnamõjude hindamine. Näiteks tehti visualiseerimisuuring, kus planeeritavad tuulikud sätiti ranniku panoraamfotodele sellises suuruses, nagu oleks need juba päriselt 12 km kaugusele valmis ehitatud.

Vaade merele on kahtlemata muutunud, kuid võimalik häiring on siin juba vaataja enda hinnata. Looduskeskkonnaga seostub veel palju muidki aspekte nagu tuugenitest tuleva madalsagedusliku müra mõju, võimalikud probleemid tuulepargi ehitamisel merepõhjale, kalastikule ja heljumile ning kahjud rändlindudele. Uuringud on tehtud ja väidetavalt on mõjud viidud miinimumini.

Millised tuuled puhuvad praegu saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETVs eetris olevast „Osoonist“.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: