Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel? ({{commentsTotal}})

Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

„Tegelikult sai võetud ette terve Eesti kaart ja hakatud sinna panema erinevaid plusse ja miinuseid kaardile peale ja loomulikult tuuleenergia puhul kõik asi algab tuulest ja kui me räägime Eestis parimatest tuulealadest, siis on see ikkagi Läänemere rannik, et Soome lahes on juba tuule kiirus madalam,“ selgitab 4Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus.

Lisaks tuulistele aladele vaadati olemasolevaid looduskaitselisi piirangud, madalat, kuni 30 meetrist sügavust, et saaks ehitada korralikke vundamente, mis ka karmides jääoludes püsiks ning asustusest võimalikult kauget paika, et umbes 160 meetri kõrguse tiivaulatusega tuugenid inimesi võimalikult vähe häiriks.

Sellise mastaapse tehisrajatise püstitamine on hiidlased kohati lausa tigedaks ajanud. Osoon käis Hiiumaa tuulepargi teemat käsitlemas 2009. aastal kui õhus oli plaan rajada 250 tuulikuga energiapark Hiiumaa sisemaale ja poole suurem tuulepark merre. Toona koguti oma meelsuse väljendamiseks ka rohkelt allkirju.

Kohalikud võtsid kodusaarele ja selle lähedusse tuulepargi rajamise vastu tuliselt sõna ja lõpuks jäi plaan erinevatel põhjustel soiku.

Vahepeal on aga tehtud erinevate keskkonnamõjude hindamine. Näiteks tehti visualiseerimisuuring, kus planeeritavad tuulikud sätiti ranniku panoraamfotodele sellises suuruses, nagu oleks need juba päriselt 12 km kaugusele valmis ehitatud.

Vaade merele on kahtlemata muutunud, kuid võimalik häiring on siin juba vaataja enda hinnata. Looduskeskkonnaga seostub veel palju muidki aspekte nagu tuugenitest tuleva madalsagedusliku müra mõju, võimalikud probleemid tuulepargi ehitamisel merepõhjale, kalastikule ja heljumile ning kahjud rändlindudele. Uuringud on tehtud ja väidetavalt on mõjud viidud miinimumini.

Millised tuuled puhuvad praegu saab vaadata esmaspäeval kell 20.00 ETVs eetris olevast „Osoonist“.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.