Masinõpe treenib arvuti tulevikku ennustama   ({{commentsTotal}})

Teadlased otsivad koostöös ettevõtlussektoriga mobiilsideandmetest mustreid rahvastiku liikumises ja loodavad nende põhjal teha ennustusi inimeste tuleviku liikumiste kohta.

Osaühing Mooncascade kasutab Tartu ülikooli teadlastega selleks masinõppe poolt pakutavaid võimalusi. Arvutiteaduse haru annab arvutitele õppimisvõime ilma neid selleks otseselt programmeerimata. Sisuliselt tähendab see arvuti õpetamist otsima väga suurtest andmehulkadest seaduspärasid ja mustreid.

"Andmete analüüsil ja masinõppel on alati olnud mingi äriline eesmärk. Ettevõtted tahavad vältida oma klientide lahkumist konkurentide juurde või soovivad leida võimalusi uute klientide leidmiseks. Masinõpe võimaldab saada pildi, kuhu ja kuidas oma püüdlusi täppissuunata. Enam ei visata lendlehti lennukitelt kõigile vaid püütakse suunata õigeid sõnumeid õigetele sihtrühmadele," rääkis TÜ arvutiteaduste instituudi juht Jaak Vilo Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Mooncascade’i rahvastikuliikumise analüüsi projekti kaugem eesmärk on jõuda võimalikult lähedale selle reaalajas jälgimisele. "Praegu alustame anonüümsete mobiilsideandmetega. Tulevikus saaks haarata ka WIFI või GPS andmed ning kasutada neidki inimeste liikumise ette ennustamiseks täpsemalt, kui see praegu võimalik on. Kuni selleni välja, et suudame 2-3 tundi ette ennustada, kuhu tekivad suured liiklusummikud või näiteks massikogunemised," rääkis Mooncascade’i andmeteaduse juht Taavi Tammiste.

Vilo tõi näite mõne aasta eest Padaorus tekkinud talvisest liiklusummikust, kus inimesed istusid tunde lumevangis. "Seal jäi mulje, et sellest ei saanudki ametkonnad väga kiiresti teada, aga seda, et autod jäävad suurel maanteel ühte kohta lihtsalt kinni, oleks pidanud mobiililiiklusest juba ammu nägema," rääkis Vilo.

Põhjalikuma ülevaate masinõppe vormidest ja võimalustest saab Taivo Pungase andmeteaduseteemalise blogi postitusest "Masinõpe: mittetehniline ülevaade".

 

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-JUhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.