Valgustundlikud LED-id tõotavad viia ekraanide interaktiivsuse uuele tasemele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: N. Oh/S. Cho/M. Shim

Puutetundlikke ekraane ei pruugi olla vaja juba õige pea reaalselt puudutada. Teadlased esitlevad uusi LED-lambikesi, mis suudavad lisaks valguse kiirgamisele registreerida samaaegselt sellele langevaid varje ja valgust.

"Ainsaks piiriks on praegu meie enda kujutlusvõime. Näiteks mobiiltelefonide ja telerite ekraanid, kus toimivad valgustundlikud dioodid pikslitena, avaksid terve rea uusi võimalusi, kuidas inimesed seadmetega suhelda saavad. Näiteks ei peaks ekraane enam nende mõjutamiseks ja kontrollimiseks puudutama. Piisaks vaid käeviipest," mõtiskles Illinois' ülikooli materjaliteaduse professor Moonsub Shim ERR Novaatorile antud intervjuus. Kiiremini võiksid jõuda turule fotodetektorid, mis kontrollivad vastavalt keskkonna valgustatusele ekraanide eredust.

Pikemas perspektiivis saab panna LED-ekraane üksteisega infot vahetama. "Näiteks näitad televiisorile telefoni ja see hakkab automaatselt näitama selles tallel olevaid videoid ja fotosid," tõi Shim näite. Proovikatsetes leidis töörühm, et üksikute valgusdioodide vaheline suhtlus on võrreldes bluetoothiga suhteliselt aeglane. Materjaliteadlane märkis aga, et erinevalt sinihambast on võimalik edastada paralleelselt mitmeid informatsioonikilde. Seega võivad suuremad ekraanid bluetoothile ja lähiväljasidele siiski silmad ette teha.

Potentsiaalselt pakub uus lahendus võimalust ka elektroonikaseadmete laadimiseks. Kuna LED-ide valgustundlikkus põhineb fotoelektrilisel efektil, võiks jätta mobiili või tahvelarvuti piltlikult päikese või lambi alla ja oodata aku täitumist.

Uued horisondid
Shimi töörühm kasutas valgustundlike LED-ide loomiseks vähem kui viie nanomeetrise läbimõõduga nanovardaid. Traadid koosnevat kolme tüüpi pooljuhtmaterjalist. Neist üks kiirgab ja neelab nähtavat valgust, teised kontrollivad laengute liikumist läbi esimese materjali. Päris samaaegselt vardad valgust kiirata ja registreerida ei saa. Selle asemel täidavad need ülilühikeste ajavahemike tagant ühte või teist üht funktsiooni. Tuhandeid kordi kiiremini, kui suudaks märgata seda inimsilm.

Science/AAAS

Materjaliteadlane rõhutas, et enne tõsisemalt tehnoloogiast kasu lõikavate rakenduste turule toomise peale mõtlemist tuleb laiendada LED-ide kiiratava valguse värvigammat. Hetkel kiirgavad valgusdioodid vaid punast valgust. "Julgen arvata, et näiteks värviekraanide loomiseks tarvilike roheliste ja siniste LED-ide jaoks tarvilike materjalide leidmine kulgeb juba kiiremini. Meil on juba aimdus, millist strateegiat rakendada," kinnitas Shim. Osaliselt saab kasutada seejuures juba orgaaniliste valgusdioodide väljatöötamisel leitud materjale.

Samuti kavatseb töörühm täiustada juba olemasolevaid valgusdioode. "Esialgsed uuringud näitavad, et valgustkiirgavate omaduse lihvimine parandab ka selle fotoelektrilisi omadusi ja võimet valgust registreerida. Seda erinevalt näiteks kvanttäppidest ja orgaanilistest valgusdioodidest," märkis materjaliteadlane. Juba müügil olevatest LED-idest on valgusdioodid juba praegu eredamad ja võtavad neis vähem voolu.

Konkreetset tähtaega, millal tehnoloogiat igapäevalus näeb, Shim siiski anda ei tahtnud. "Kuid võin öelda, et meie uuringuid rahastas osaliselt tööstus ehk sealt poolt on huvi kindlasti olemas. Seda arvestades on küllaltki tõenäoline, et näeme näiteid tehnoloogia praktilistest rakendustest varem, kui ehk oodata oskame," muigas Shim.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.