Valgustundlikud LED-id tõotavad viia ekraanide interaktiivsuse uuele tasemele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: N. Oh/S. Cho/M. Shim

Puutetundlikke ekraane ei pruugi olla vaja juba õige pea reaalselt puudutada. Teadlased esitlevad uusi LED-lambikesi, mis suudavad lisaks valguse kiirgamisele registreerida samaaegselt sellele langevaid varje ja valgust.

"Ainsaks piiriks on praegu meie enda kujutlusvõime. Näiteks mobiiltelefonide ja telerite ekraanid, kus toimivad valgustundlikud dioodid pikslitena, avaksid terve rea uusi võimalusi, kuidas inimesed seadmetega suhelda saavad. Näiteks ei peaks ekraane enam nende mõjutamiseks ja kontrollimiseks puudutama. Piisaks vaid käeviipest," mõtiskles Illinois' ülikooli materjaliteaduse professor Moonsub Shim ERR Novaatorile antud intervjuus. Kiiremini võiksid jõuda turule fotodetektorid, mis kontrollivad vastavalt keskkonna valgustatusele ekraanide eredust.

Pikemas perspektiivis saab panna LED-ekraane üksteisega infot vahetama. "Näiteks näitad televiisorile telefoni ja see hakkab automaatselt näitama selles tallel olevaid videoid ja fotosid," tõi Shim näite. Proovikatsetes leidis töörühm, et üksikute valgusdioodide vaheline suhtlus on võrreldes bluetoothiga suhteliselt aeglane. Materjaliteadlane märkis aga, et erinevalt sinihambast on võimalik edastada paralleelselt mitmeid informatsioonikilde. Seega võivad suuremad ekraanid bluetoothile ja lähiväljasidele siiski silmad ette teha.

Potentsiaalselt pakub uus lahendus võimalust ka elektroonikaseadmete laadimiseks. Kuna LED-ide valgustundlikkus põhineb fotoelektrilisel efektil, võiks jätta mobiili või tahvelarvuti piltlikult päikese või lambi alla ja oodata aku täitumist.

Uued horisondid
Shimi töörühm kasutas valgustundlike LED-ide loomiseks vähem kui viie nanomeetrise läbimõõduga nanovardaid. Traadid koosnevat kolme tüüpi pooljuhtmaterjalist. Neist üks kiirgab ja neelab nähtavat valgust, teised kontrollivad laengute liikumist läbi esimese materjali. Päris samaaegselt vardad valgust kiirata ja registreerida ei saa. Selle asemel täidavad need ülilühikeste ajavahemike tagant ühte või teist üht funktsiooni. Tuhandeid kordi kiiremini, kui suudaks märgata seda inimsilm.

Science/AAAS

Materjaliteadlane rõhutas, et enne tõsisemalt tehnoloogiast kasu lõikavate rakenduste turule toomise peale mõtlemist tuleb laiendada LED-ide kiiratava valguse värvigammat. Hetkel kiirgavad valgusdioodid vaid punast valgust. "Julgen arvata, et näiteks värviekraanide loomiseks tarvilike roheliste ja siniste LED-ide jaoks tarvilike materjalide leidmine kulgeb juba kiiremini. Meil on juba aimdus, millist strateegiat rakendada," kinnitas Shim. Osaliselt saab kasutada seejuures juba orgaaniliste valgusdioodide väljatöötamisel leitud materjale.

Samuti kavatseb töörühm täiustada juba olemasolevaid valgusdioode. "Esialgsed uuringud näitavad, et valgustkiirgavate omaduse lihvimine parandab ka selle fotoelektrilisi omadusi ja võimet valgust registreerida. Seda erinevalt näiteks kvanttäppidest ja orgaanilistest valgusdioodidest," märkis materjaliteadlane. Juba müügil olevatest LED-idest on valgusdioodid juba praegu eredamad ja võtavad neis vähem voolu.

Konkreetset tähtaega, millal tehnoloogiat igapäevalus näeb, Shim siiski anda ei tahtnud. "Kuid võin öelda, et meie uuringuid rahastas osaliselt tööstus ehk sealt poolt on huvi kindlasti olemas. Seda arvestades on küllaltki tõenäoline, et näeme näiteid tehnoloogia praktilistest rakendustest varem, kui ehk oodata oskame," muigas Shim.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: