Sõnad on ümarad või teravad ka teadvuseväliselt
Sõnad ei ole suvalised häälikujadad. Neil on ikkagi mingi seos ka sellega, mida need tähistavad. Värskest teadusuuringust ilmneb, et see seos võib tekkida juba ka täiesti mitteteadlikult.
Singapuri teadlased said sellele jälile, kui uurisid niinimetatud bouba-kiki efekti. Efekt on tuntud juba umbes 85 aastat ja seisneb selles, et suurema osa inimeste arvates, ükskõik, mis keelt nad ka räägivad ja millises maailma otsas elavad, sobivad teatud mõttetud häälikujadad, nagu näiteks buba, tähistama ümarajoonelisi abstraktseid kujundeid, teised häälikujadad nagu näiteks kiki aga teravanurgalisi abstraktseid kujundeid.
Eesti keeles on sõnal kiki juhuslikult ka tähendus ja see tähistabki, ennäe, üht üsna nurgelist kaelasidet või siis seondub ka teravatipulise kikkis kõrvaga.
Shao-Min Hung Duke-NUSi meditsiinikoolist ja ta kolleegid näitasid katseisikutele ekraani peal ümaraid või nurgelisi kujundeid, mille peale oli kirjutatud kas bubu või kiki.
Kujundid ja neil olnud kiri olid algul hägusad, aga muutusid aegamööda selgemaks. Katseisikute ülesandeks oli märku anda, millal nad kujundit märkasid.
Tuli välja, et kui ümara kujundi peale oli kirjutatud bubu või nurgelise kujundi peale kiki, siis märkasid katseisikud kujundit varem, võrreldes juhtumitega, mil kujundid olid varustatud nendega intuitiivses vastuolus olnud sõnadega.
See näitab, et juba enne seda, kui me kujundit ja sellele kirjutatud sõna teadlikult tajume, saame me mitteteadlikult aru, kas abstraktne kujund ja tähenduseta sõna sobivad omavahel kokku või mitte. Ja kui sobivad, siis on meil neid lihtsam tajuma hakata.
Nii et seos sõnade ja nende tähistatavate asjade vahel on veel sügavam kui seni teatud, sest esineb ja avaldab mõju ka täiesti teadvuse väliselt. Hung ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Psychological Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa