Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia doktorant Mart Toots uuris papilloomiviiruse kasvajaid tekitavaid tüüpe.
Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia doktorant Mart Toots uuris papilloomiviiruse kasvajaid tekitavaid tüüpe. Autor/allikas: Mart Ustav Jr

Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

Uuringu üks autoritest, äsja Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mart Toots on põhjalikult uurinud inimese papilloomiviiruse eluohtlikke ehk onkogeenseid tüüpe. Tema sõnul nakatuvad eluaja jooksul papilloomiviirusega peaaegu kõik inimesed, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi.

Inimese papilloomiviiruseid (HPV) on enam kui 200 tüüpi ja need võivad põhjustada erinevaid haiguseid healoomulistest vohanditest, nagu soolatüükad, kuni kõri- ja emakakaelavähini. Ainuüksi USAs diagnoositakse igal aastal kuus miljonit esmakordset HPV infektsiooni juhtu.

Papilloomiviiruse põhjustatud haigusi ravitakse vahelduva eduga väga paljude meetodite abil, kuid spetsiifilist HPV ravi senini olemas ei ole.

Selleks, et aidata kaasa tõhusa papilloomiviiruse ravi väljatöötamisele, on Mart Toots koos kolleegidega Icosagen Cell Factory’ist ja Tartu ülikoolist loonud uue meetodi, mis võimaldab tuvastada potentsiaalselt tõhusaid ravimeid ja ravi sihtmärke.

Erinevalt varem loodud süsteemidest võtab nende meetod arvesse kogu HPV genoomi, samuti viiruse elutsükli kolme etappi, mis leiavad aset sellest põhjustatud infektsiooni jooksul.


Uue süsteemi väljatöötamiseks lisasid teadlased HPV genoomidele bioluminestseeruvad ehk valgust kiirgavad valgud, mis võimaldavad viiruse kasvu hõlpsalt jälgida selle elutsükli igas staadiumis. Nii on võimalik kiirtestide abil pidevalt näha, kas üks või teine potentsiaalne ravim avaldab viirusele mõju või mitte ja see kiirendab potentsiaalse ravimi väljatöötamist.

“Oleme kindlad, et selline HPV ravimite skriinimisanalüüsi süsteem võimaldab avastada mitmeid uusi sihtmärke ja väikemolekulaarseid ravimeid. Neid saab kasutada efektiivselt inimese papilloomiviiruse tekitatud madala ja kõrge riskiga naha- ja limaskestainfektsioonide kõrvaldamiseks,” rääkisid töö autorid. “Meie eesmärk on pakkuda lahendust seni täitmata tõsisele vajadusele meditsiinis, hea- ja pahaloomuliste HPV-positiivsete epiteelikasvajate ravile.“

Praeguseks on uue meetodiga läbi katsetatud üle 1600 keemilise ühendi, millest mitmeid saab kasutada selleks, et takistada kõrge riskiga HPV alamtüüpide kasvu.

Uurimistöö sai võimalikuks tänu Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi, Icosagen ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse koostööle. Antud projekti raames tehtud teadustöö tulemusena kaitsti möödunud aastal viis doktorikraadi ja kaitsmiseks on ette valmistatud kolm doktoritööd.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.