Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Zahra Koochak/Stanfordi meditsiinikool

Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

''Haiguste tõhusaks ravimiseks mängib nende võimalikult varajane avastamine võtmerolli. Seeläbi oleks hea, kui analüüsid toimuksid samas kohas, kus määratakse ravi. Paraku läheb selleks tavaliselt vaja suurepärase väljaõppega spetsialiste ja puhasruume,'' nentis Stanfordi genoomikeskuse teadur Rahim Esfandyarpour ERR Novaatorile antud intervjuus. See omakorda kergitab analüüside tegemise hinda, pannes täiendava koorma tervishoiusüsteemile ja muutes need arengumaades isegi kohati kättesaamatult kalliks.

Ühe lahendusena mõnikord terveid tube täitvate analüüsiseadmete asendamiseks nähakse tillukesi mikrokiipe, mis analüüsiksid korraga vaid paari mikroliitri jagu kehavedelikke. Samal ajal oleks need siiski piisavalt tundlikud, et leida verest parasjagu huvipakkuvaid rakke, valke ja ravimijääke. Seniloodud kiibid on aga taas nende laialdasemaks kasutuselevõtuks nende keerukuse tõttu tavaliselt liiga kallid.

Esfandyarpour esitleb nüüd kaaslastega kiibikest, mida saab välja printida iga tindiprinteri omanik. Tarvis läheb vaid õhukest painduvat plastlehte ja nanoosakestega täiendatud elektrit juhtivat tinti. ''Võib ette kujutada tulevikku, kus kui arstil on vaja teha üks või teine test, otsib ta selle jaoks tarviliku mikroskeemi joonised kesksest andmebaasist üles, laeb alla, söödab printerisse ja 20 minuti jooksul ongi sobilik kiip olemas,'' selgitas Esfandyarpour. Sellest üksinda siiski ei piisa. Vaja on veel paari liidest.

Proov tuleb asetada silikoonist läbipaistvasse kambrikesse. Proovi analüüsimiseks asetatakse see prinditud mikroskeemi, millest lastakse seejärel läbi elektrivool. Uuritavad rakud liiguvad seejärel vastavalt nende elektrilisele laengule ühes või teises suunas. Erinevused rakkude polariseeritavuses võimaldavad eristada näiteks vähirakke tervetest rakkudest või märgata HI-viiruse nakkust. See tähendab, et iga konkreetne rakendus nõuab veidi erinevat mikrokiipi.

Teadur seda probleemina ei näe. Esiteks saab kasutada igat kiipi mitmeid kordi, kuna need ei puutu proovidega otseselt kokku. ''Meie roll teadlastena on luua üheks või teiseks testiks vajalik mikrokiibi joonis ja seda optimeerida, et see annaks võimalikult täpseid tulemusi. Teiste, näiteks laboritehnikute ja arstide ülesanne on need vaid välja printida ja tulemusi tõlgendada,'' lisas Esfandyarpour. See ei tähenda, et teadlased ei võiks sama platvormi aluseks võttes luua just parasjagu endale vajalikke mikrokiipe.

Hetkel tuleb proovi silikoonkambrisse pumpamiseks tuleb kasutada lisaks infusioonpumpa, mida ei pruugi kõikides laborites leiduda, seades nende kasutusele teatavad piirid.

Esfandyarpour lootis, et laboriseinte vahelt väljaspoole jõuab seadeldis koos esimeste rakkude sorteerimiseks vajalike vooluringidega kõige varem aasta, tõenäolisemalt paari aasta pärast. ''Me peame laskma teistel teadlastel veenduda, et see töötab ikka nii hästi, nagu praegu näitame. Keerukamate rakenduste puhul võib lahenduse optimeerimine võtta ka veidi kauem,'' märkis teadur.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.