Kristjan Port: insenerid jätavad börsimaaklerid töötuks ({{commentsTotal}})

Vaade New Yorgile.
Vaade New Yorgile. Autor/allikas: kayyen/Creative Commons

Värsked andmed töörindelt tulevad maailma 12 suurima pangandusettevõtte hulka kuuluva Goldman Sachs New Yorki peakorterist. Seal töötas 600 väärtpaberimaaklerit, kelle igapäevaseks tööks oli nutikate ostude ja tarkade müükidega kasvatada kauplemiseks raha andnud klientide varandust.

Tüüpiline maakler teenib aastas palgana pool miljonit dollarit, millele lisanduvad boonused. Väidetavalt kulub kogu Wall Streetil makstavatest palkadest 75 protsenti taoliste tippmaaklerite töötasuks. Sellega võiks kadedust külvava teema lõpetada, kui loos puuduks huvitav areng.

Väärtpaberite tehingutest on mingi osa suhteliselt lihtsakoelised ja kaubeldava aktsia väärtus on kergemini määratav. Selliste tehingute teostamine oli mõttekas siirdada kallipalgalise maakleri asemel arvutitele. Tasahilju hakkasid arvutid kauplemist üle võtma ning muutsid tänu oma kiirusele tehingud keerulisemaks ja inimestele raskemini hallatavateks.

Hinnanguliselt tehakse tänapäeval 45 protsenti väärtpaberitehingutest tehakse arvutite poolt. Automatiseerimise tõttu kasvas maaklerite palgalõhe, kui masinate jaoks keeruliste tehingute eest jäi hoolt kandma väiksem, kuid veelgi nutikam ja seetõttu kõrgemini tasustatud seltskond. Ent inimesed on kõigest inimesed ja sellistena kallid pidada. Asjaolu, mida osatakse pangas hästi lugeda.

Goldman Sachs arvutas, et kulutõhususe nimel saab asendada neli maaklerit ühe inseneriga. Inseneri on vaja arvutiplatvormil tarkvara ja seotud matemaatiliste mudelite valitsemiseks. Tänaseks on kogu ettevõtte 9000 töötajast arvutiinsenerid umbes kolmandik. New Yorgi kontoris töötab neist 200. Ruumis, kus tegutses veel hiljuti 600 maaklerit, valitseb tühjus.

Mida teha, kui isegi hea hariduse ja kõrge palgaga inimesed saavad tööst vabaks? Rikkus koguneb edaspidi masinapargi omanikele. See ei tee neid aga õnnelikuks, sest ülejäänud 99 protsendil inimestest pole majanduses osalemiseks raha. Ühiskonna ainevahetusest kaob rahavoog ja see kukub kokku. Järelikult oleks lahenduseks maksustada masinate omanikku väga kõrge maksumääraga. Näiteks peab ta loovutama 90 protsenti tuludest riigile, mis seejärel jagab selle nn kodaniku palgana laiali. Seda viimast juba katsetatakse mitmel pool maailmas, sealhulgas Soomes.

Oletame, et pea kõik on töötud, inimeste elu koosneb vabast ajast ja neil on pangakaardi peal mõistlik kogus raha jooksvate majapidamiskulude ja vaba aja sisutamise teenuste eest maksmiseks. Kuid selleski lahenduses peitub huvitav pahupool. Tõenäoliselt ei saa veel tükk aega kõiki töid automatiseerida ja neid peavad tegema inimesed.

Kuid kas sina läheksid tööle, kui sul on ilma töötagi elu piisavalt hästi korraldatud? Pole teada millised need tööd võiks olla, aga tõenäoliselt on tegemist lihtsamate heakorra ja sotsiaaltöö sarnaste ülesannetega. Arvestades heaoluga harjunud kodanike tänast valmidust neid töid teha, satume uue dilemma ette mis sunnib võibolla mingitel põhjendustel teatud inimesi neid töid tegema.

Asjade korraldusliku poole pealt saab aimu juba täna, näiteks Jaapanist. Rohkem kui ühes kõrge automatiseeritusega ja rahvusvaheliselt tuntud suurettevõtetes nagu Panasonic, NEC, Toshiba ja Sony eksisteerivad nn oidashibeyad ehk "väljaaetute toad". Iga hommik saabub taolistesse tubadesse inimesi, kes asuvad lugema lehti, vaatavad televiisorit ja vestlevad omavahel. Tööpäeva lõppedes lähevad nad koju. Nende töökohad on asendatud masinatega, kuid nad keeldusid koondamisest, millega kaasnes mõnikord vägagi kopsakas hüvitis.

Põhjus pakkumisest loobumiseks tuleneb Jaapani kultuurist, milles panustasid töötajad aastakümneid end unustavalt tööandjale tööd teha, võttes aastas vaid mõned päevad puhkust arvestusega, et tööandja hoolitseb nende pensioni põlve eest. Paraku jõudis automaatika ette. Töötajaid asuti koondama ja siirdama varajasele pensionile. Seadus lubab aga varajasest pensionist keelduda. Nii ei jäänud tööandjatel muud üle, kui luua väljaaetutele toad, kus saavad nad teha mitte-tööd. New Yorgi kesklinnas on nüüdsest ruumi 600-le

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?