Kristjan Port: insenerid jätavad börsimaaklerid töötuks ({{commentsTotal}})

Vaade New Yorgile.
Vaade New Yorgile. Autor/allikas: kayyen/Creative Commons

Värsked andmed töörindelt tulevad maailma 12 suurima pangandusettevõtte hulka kuuluva Goldman Sachs New Yorki peakorterist. Seal töötas 600 väärtpaberimaaklerit, kelle igapäevaseks tööks oli nutikate ostude ja tarkade müükidega kasvatada kauplemiseks raha andnud klientide varandust.

Tüüpiline maakler teenib aastas palgana pool miljonit dollarit, millele lisanduvad boonused. Väidetavalt kulub kogu Wall Streetil makstavatest palkadest 75 protsenti taoliste tippmaaklerite töötasuks. Sellega võiks kadedust külvava teema lõpetada, kui loos puuduks huvitav areng.

Väärtpaberite tehingutest on mingi osa suhteliselt lihtsakoelised ja kaubeldava aktsia väärtus on kergemini määratav. Selliste tehingute teostamine oli mõttekas siirdada kallipalgalise maakleri asemel arvutitele. Tasahilju hakkasid arvutid kauplemist üle võtma ning muutsid tänu oma kiirusele tehingud keerulisemaks ja inimestele raskemini hallatavateks.

Hinnanguliselt tehakse tänapäeval 45 protsenti väärtpaberitehingutest tehakse arvutite poolt. Automatiseerimise tõttu kasvas maaklerite palgalõhe, kui masinate jaoks keeruliste tehingute eest jäi hoolt kandma väiksem, kuid veelgi nutikam ja seetõttu kõrgemini tasustatud seltskond. Ent inimesed on kõigest inimesed ja sellistena kallid pidada. Asjaolu, mida osatakse pangas hästi lugeda.

Goldman Sachs arvutas, et kulutõhususe nimel saab asendada neli maaklerit ühe inseneriga. Inseneri on vaja arvutiplatvormil tarkvara ja seotud matemaatiliste mudelite valitsemiseks. Tänaseks on kogu ettevõtte 9000 töötajast arvutiinsenerid umbes kolmandik. New Yorgi kontoris töötab neist 200. Ruumis, kus tegutses veel hiljuti 600 maaklerit, valitseb tühjus.

Mida teha, kui isegi hea hariduse ja kõrge palgaga inimesed saavad tööst vabaks? Rikkus koguneb edaspidi masinapargi omanikele. See ei tee neid aga õnnelikuks, sest ülejäänud 99 protsendil inimestest pole majanduses osalemiseks raha. Ühiskonna ainevahetusest kaob rahavoog ja see kukub kokku. Järelikult oleks lahenduseks maksustada masinate omanikku väga kõrge maksumääraga. Näiteks peab ta loovutama 90 protsenti tuludest riigile, mis seejärel jagab selle nn kodaniku palgana laiali. Seda viimast juba katsetatakse mitmel pool maailmas, sealhulgas Soomes.

Oletame, et pea kõik on töötud, inimeste elu koosneb vabast ajast ja neil on pangakaardi peal mõistlik kogus raha jooksvate majapidamiskulude ja vaba aja sisutamise teenuste eest maksmiseks. Kuid selleski lahenduses peitub huvitav pahupool. Tõenäoliselt ei saa veel tükk aega kõiki töid automatiseerida ja neid peavad tegema inimesed.

Kuid kas sina läheksid tööle, kui sul on ilma töötagi elu piisavalt hästi korraldatud? Pole teada millised need tööd võiks olla, aga tõenäoliselt on tegemist lihtsamate heakorra ja sotsiaaltöö sarnaste ülesannetega. Arvestades heaoluga harjunud kodanike tänast valmidust neid töid teha, satume uue dilemma ette mis sunnib võibolla mingitel põhjendustel teatud inimesi neid töid tegema.

Asjade korraldusliku poole pealt saab aimu juba täna, näiteks Jaapanist. Rohkem kui ühes kõrge automatiseeritusega ja rahvusvaheliselt tuntud suurettevõtetes nagu Panasonic, NEC, Toshiba ja Sony eksisteerivad nn oidashibeyad ehk "väljaaetute toad". Iga hommik saabub taolistesse tubadesse inimesi, kes asuvad lugema lehti, vaatavad televiisorit ja vestlevad omavahel. Tööpäeva lõppedes lähevad nad koju. Nende töökohad on asendatud masinatega, kuid nad keeldusid koondamisest, millega kaasnes mõnikord vägagi kopsakas hüvitis.

Põhjus pakkumisest loobumiseks tuleneb Jaapani kultuurist, milles panustasid töötajad aastakümneid end unustavalt tööandjale tööd teha, võttes aastas vaid mõned päevad puhkust arvestusega, et tööandja hoolitseb nende pensioni põlve eest. Paraku jõudis automaatika ette. Töötajaid asuti koondama ja siirdama varajasele pensionile. Seadus lubab aga varajasest pensionist keelduda. Nii ei jäänud tööandjatel muud üle, kui luua väljaaetutele toad, kus saavad nad teha mitte-tööd. New Yorgi kesklinnas on nüüdsest ruumi 600-le

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.