Curiosity kummutab Marsi iidse kasvuhoonenähtuse teooria ({{commentsTotal}})

Marsikulgur Curiosity kogutud andmeid analüüsinud teadlased ei suutnud leida neist tõendeid, mis toetaksid laialt levinud seisukohta, et iidsel ajal ümbritses punast planeeti kasvuhoonegaaside rohke atmosfäär, mis võimaldas veekogude olemasolu Marsi pinnal.

Settekivimid, mida Curiosity on kunagistest jõe- ja järvepõhjadest korjanud, ei näi sisaldavat mingeid jälgi karbonaatsetest mineraalidest, mis oleksid pidanud tekkima vee all, kui atmosfäär sisaldanuks rohkesti süsihappegaasi.

Thomas Bristow NASA Amesi uuringukeskusest ja ta kolleegid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et mingil määral Marsi atmosfäär enam kui kolme miljardi aasta eest süsihappegaasi kindlasti sisaldas, aga sugugi mitte sel määral, et planeedi pind oleks olnud ainuüksi seetõttu nii soe, et vesi saanuks seal olla vedelas olekus.

Bristow' ja kaasautorite väitel võis omaaegsel Marsil temperatuuri tõsta siis hoopis mingi muu mehhanism kui kasvuhoonenähtus. Teine võimalus on, et mingil põhjusel sai vesi kasvõi mõnedes Marsi piirkondades olla vedelas olekus ka niisuguse temperatuuri juures, kus see tavaliselt jäätub. Mõlemal juhul tõotab lõplik seletus tulla vägagi huvitav.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.