"Novaatori" teadusuudised: arheoloogid ja vee jäätumise anomaalia ({{commentsTotal}})

Selle nädala Novaatori teadusuudiste saates vaadati eesti arheoloogide tööd mitme nurga alt.

Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia teadur Ester Oras töötab korraga nii Tartu ülikooli kui mitme teise Euroopa ülikooli keemialaborites. Ta otsib vanadelt potikildudelt näiteks lipiide ehk rasvajääke, analüüsib neid orgaanilise keemia meetoditega, et siis juba öelda täpsemalt, mida neist nõudest söödi, kuidas iidsed esemed meie aladele jõudsid ning mida me selle põhjal ajaloo tervikpildi kohta mõistame.

Ka saate teine teema puudutab arheoloogiat. Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatakse homme püsinäitus, mida muuseumi töötajad kutsuvad Egiptuse muumiakambriks. Kaks hästisäilinud lapsmuumiat annavad ülikooli arheoloogidele ainulaadse võimaluse uurida Vana-Egiptuse aega.

Televaatajatelt oleme aga saanud hulga küsimusi, millest valisime sel korral välja küsimus, miks mõnel puhul jäätub kuumem vesi kiiremini kui leige. Sellele annab vastuse Tallinna ülikooli doktorant Sander Paekivi.

Uute teadusuudistega on "Novaator" eetris juba järgmisel nädalal ikka kolmapäeval kell 20.45 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.