"Novaatori" teadusuudised: arheoloogid ja vee jäätumise anomaalia ({{commentsTotal}})

Selle nädala Novaatori teadusuudiste saates vaadati eesti arheoloogide tööd mitme nurga alt.

Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia teadur Ester Oras töötab korraga nii Tartu ülikooli kui mitme teise Euroopa ülikooli keemialaborites. Ta otsib vanadelt potikildudelt näiteks lipiide ehk rasvajääke, analüüsib neid orgaanilise keemia meetoditega, et siis juba öelda täpsemalt, mida neist nõudest söödi, kuidas iidsed esemed meie aladele jõudsid ning mida me selle põhjal ajaloo tervikpildi kohta mõistame.

Ka saate teine teema puudutab arheoloogiat. Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatakse homme püsinäitus, mida muuseumi töötajad kutsuvad Egiptuse muumiakambriks. Kaks hästisäilinud lapsmuumiat annavad ülikooli arheoloogidele ainulaadse võimaluse uurida Vana-Egiptuse aega.

Televaatajatelt oleme aga saanud hulga küsimusi, millest valisime sel korral välja küsimus, miks mõnel puhul jäätub kuumem vesi kiiremini kui leige. Sellele annab vastuse Tallinna ülikooli doktorant Sander Paekivi.

Uute teadusuudistega on "Novaator" eetris juba järgmisel nädalal ikka kolmapäeval kell 20.45 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.