TTÜ teadussekundid: kuidas vältida elektriseadmete kummalist käitumist? ({{commentsTotal}})

Kui Popov ja Marconi aastal 1895 oma esimesi raadioside katseid tegid, võisid nad olla suhteliselt rahulikud, sest maailmas polnud just palju erinevaid elektriseadmeid, mis oleks võinud segada nende raadioside seansse. Tänapäeval on olukord kordi keerulisem, nendib Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Heigo Mõlder

Maailmas on tohutult palju saatjaid, alates raadio- ja mobiilsidemastidest ja radaritest, lõpetas kõrgpingeliinide, elektrimootorite ja koduelektroonikaseadmetega. Need kõik kipuvad omavahel suhtlema läbi elektromagnetväljade või läbi toitejuhtmete ja signaaljuhtmete.

Elektromagnetiline ühilduvus on valdkond, mis reguleerib ja uurib erinevate seadmete toimimist ühtses keskkonnas, nii et üks seade ei häiriks oma tööga kuidagi teist. On kehtestatud erinevad normid, mille alusel peavad need taluma elektromagnetvälju teatud piirides, et need ei hakkaks seejuures kummaliselt käituma. Samuti ei tohi need kiirata ise liiga tugevaid elektromagnetvälju.

Elektromagnetilise ühilduvuse alaste uuringute tegeletakse ka Tallinna tehnikaülikoolis, pakkudes ettevõtetele võimalust oma tooteid hõlpsamalt turule viia.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.