Kristjan Port: nutikas teler luuras vaatajate järele ({{commentsTotal}})

Autor: bonnaf/Creative Commons

Eelmisel aastal USA senati luurekomiteele luureteenistuse raportit tutvustanud riikliku luure direktor James Robert Clapper Jr. nimetas globaalsetest ohtudest esimesena asjade internetti.

See polnud juhuslik jutujärjekord. Sama teema asus ka raportis esimesel kohal olles eespool terrorismist, massihävitusrelvadest, kosmoseluurest, vastuluurest, rahvusvahelist organiseeritud kuritegevusest jne. Asjade internet on kõige odavam ja samas kõige laiaulatuslikum ohu allikas, mis suudab nähtamatult ületada geograafilised vahemaad ja takistused, sättides ohtu riigi ja selle kodanike heaolu.

Mõni aeg hiljem realiseerus hoiatus reaalse sündmusena, kui sama aasta sügisel kadusid internetist populaarsed teenused ning USA-s räägiti ja kogeti interneti hävingut. Põhjuseks osutusid lugematud asjade interneti seadmed, mis olid tänu oma kehvale turvalisusele allutatud uputama veebiteenuseid nende saadetud segavate päringute alla.

Hilisem analüüs tõi süüdlasena päevavalgele taolised seadmed nakatanud Mirai botneti viiruse. Seda iseloomustati suhteliselt kehval tasemel programmeeritud tarkvarana. Selle tõhusus tulenes mitte tarkvarast, vaid asjade interneti turvalisuse eest hoolitsema pidava tarkvara veelgi kehvemast seisust.

Kardetavalt leidub kurjade kavatsustega inimesi, kelle programmeerimise oskusele pole midagi ette heita, kuigi vaielda saaks nende ajendite headuse teemal. Kuid see ei lohuta tulevasi ohvreid. Ühe taolise näite leiab paljudest elutubadest, kuhu on ilmunud internetiga ühendamise tulemusel nutikaks nimetatud televiisor.

USA-s käsitleti föderaalses kaubanduskomisjonis ühe taolise televiisori juhtumit. Loo üksikasjad annavad aimu uudsetest võimalustest, mille arendamise motivatsioon on ürgselt inimlik raha ahnus. Juhtumi keskmes on 11 miljoni ameeriklase kodust leitav Vizio nimeline nutikas televiisor, mis lubas ostuhetkel rakendada oma nutikust kliendi huvides. Televiisor lubas pakkuda "tarka interaktiivsust", mille tulemusel oskab seade pakkuda vaatajatele sadade programmide seast neile potentsiaalselt huvitavamaid. Olgu kohe alguses välja öeldud, et seda lubadust teoks ei tehtudki.

Selle asemel jälgiti telerivaatajaid ja müüdi neid reklaamipakkujatele, kui demograafiliste tunnuste ja programmieelistustega kirjeldatud subjekte koos televiisori aadressiga. Erinevalt varasemast Samsungi juhtumist ei kuulanud ega vaadanud Vizio televiisor selle ees seisjaid kaamera ega mikrofoniga.

Samsungi loos oli kõik selles osas ontlik, et televiisoriga kaasa tulnud massiivses trükimaterjalis oli pisikeses kirjas reklamatsioon, milles ei soovitanud tootjafirma televiisoriga samas ruumis viibivatel isikutel rääkida delikaatsetel teemadel, sest pildikast kuulab ja saadab kogu kuuldu analüüsimiseks maailma teisel küljel olevasse serverisse. Samsung ei soovinudki koduseid luurata, vaid püüdis aru saada, kas keegi palub telekal häälkäskudega midagi teha.

Vizio telekas registreeris ekraani erinevates kohtades asuvate pikselite värvi ja võrdles saadud mustrit teadaolevate programmide, filmide ja mängudega. Nii saadi teada, mida parajasti vaadati sõltumata sellest, kas saade tuli teleprogrammist, kaabeltelevisiooni lisaseadmest, DVD mängijast, arvutist või mängukonsoolist. Vizio jälgimissüsteem kogus iga päev miljonitest kodudest umbes 100 miljardit andmepunkti ja muutis need seejärel kaubaks.

Selles etapis sai firma abi ametlikelt andmete kogumise ettevõtetelt, kuhu saatis see päringu televiisori IP-aadressiga, saades tagasi televiisori omaniku koduse aadressi ja hulga andmeid, soost, vanusest, pere suurusest, abielu staatusest kuni sissetuleku ja hariduseni, välja arvatud nimi, mida ei lubanud seadus koguda.

Selle asemel, et teenindada teleriostjat lubatud sisekaemusega, valis Vizio endale reklaamiandjatena uue kliendi. Tänaseks on see lugu jõudnud lahendini, milles peab Vizio tasuma riigile mõned miljonid dollarit ja lõpetama oma klientide varjatud luuramise. Võimalik, et selle ülesande võtab üle keegi teine, kellel avaneb kasvav võimalus valida erinevate nutikate seadmete vahel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.