Kristjan Port: nutikas teler luuras vaatajate järele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: bonnaf/Creative Commons

Eelmisel aastal USA senati luurekomiteele luureteenistuse raportit tutvustanud riikliku luure direktor James Robert Clapper Jr. nimetas globaalsetest ohtudest esimesena asjade internetti.

See polnud juhuslik jutujärjekord. Sama teema asus ka raportis esimesel kohal olles eespool terrorismist, massihävitusrelvadest, kosmoseluurest, vastuluurest, rahvusvahelist organiseeritud kuritegevusest jne. Asjade internet on kõige odavam ja samas kõige laiaulatuslikum ohu allikas, mis suudab nähtamatult ületada geograafilised vahemaad ja takistused, sättides ohtu riigi ja selle kodanike heaolu.

Mõni aeg hiljem realiseerus hoiatus reaalse sündmusena, kui sama aasta sügisel kadusid internetist populaarsed teenused ning USA-s räägiti ja kogeti interneti hävingut. Põhjuseks osutusid lugematud asjade interneti seadmed, mis olid tänu oma kehvale turvalisusele allutatud uputama veebiteenuseid nende saadetud segavate päringute alla.

Hilisem analüüs tõi süüdlasena päevavalgele taolised seadmed nakatanud Mirai botneti viiruse. Seda iseloomustati suhteliselt kehval tasemel programmeeritud tarkvarana. Selle tõhusus tulenes mitte tarkvarast, vaid asjade interneti turvalisuse eest hoolitsema pidava tarkvara veelgi kehvemast seisust.

Kardetavalt leidub kurjade kavatsustega inimesi, kelle programmeerimise oskusele pole midagi ette heita, kuigi vaielda saaks nende ajendite headuse teemal. Kuid see ei lohuta tulevasi ohvreid. Ühe taolise näite leiab paljudest elutubadest, kuhu on ilmunud internetiga ühendamise tulemusel nutikaks nimetatud televiisor.

USA-s käsitleti föderaalses kaubanduskomisjonis ühe taolise televiisori juhtumit. Loo üksikasjad annavad aimu uudsetest võimalustest, mille arendamise motivatsioon on ürgselt inimlik raha ahnus. Juhtumi keskmes on 11 miljoni ameeriklase kodust leitav Vizio nimeline nutikas televiisor, mis lubas ostuhetkel rakendada oma nutikust kliendi huvides. Televiisor lubas pakkuda "tarka interaktiivsust", mille tulemusel oskab seade pakkuda vaatajatele sadade programmide seast neile potentsiaalselt huvitavamaid. Olgu kohe alguses välja öeldud, et seda lubadust teoks ei tehtudki.

Selle asemel jälgiti telerivaatajaid ja müüdi neid reklaamipakkujatele, kui demograafiliste tunnuste ja programmieelistustega kirjeldatud subjekte koos televiisori aadressiga. Erinevalt varasemast Samsungi juhtumist ei kuulanud ega vaadanud Vizio televiisor selle ees seisjaid kaamera ega mikrofoniga.

Samsungi loos oli kõik selles osas ontlik, et televiisoriga kaasa tulnud massiivses trükimaterjalis oli pisikeses kirjas reklamatsioon, milles ei soovitanud tootjafirma televiisoriga samas ruumis viibivatel isikutel rääkida delikaatsetel teemadel, sest pildikast kuulab ja saadab kogu kuuldu analüüsimiseks maailma teisel küljel olevasse serverisse. Samsung ei soovinudki koduseid luurata, vaid püüdis aru saada, kas keegi palub telekal häälkäskudega midagi teha.

Vizio telekas registreeris ekraani erinevates kohtades asuvate pikselite värvi ja võrdles saadud mustrit teadaolevate programmide, filmide ja mängudega. Nii saadi teada, mida parajasti vaadati sõltumata sellest, kas saade tuli teleprogrammist, kaabeltelevisiooni lisaseadmest, DVD mängijast, arvutist või mängukonsoolist. Vizio jälgimissüsteem kogus iga päev miljonitest kodudest umbes 100 miljardit andmepunkti ja muutis need seejärel kaubaks.

Selles etapis sai firma abi ametlikelt andmete kogumise ettevõtetelt, kuhu saatis see päringu televiisori IP-aadressiga, saades tagasi televiisori omaniku koduse aadressi ja hulga andmeid, soost, vanusest, pere suurusest, abielu staatusest kuni sissetuleku ja hariduseni, välja arvatud nimi, mida ei lubanud seadus koguda.

Selle asemel, et teenindada teleriostjat lubatud sisekaemusega, valis Vizio endale reklaamiandjatena uue kliendi. Tänaseks on see lugu jõudnud lahendini, milles peab Vizio tasuma riigile mõned miljonid dollarit ja lõpetama oma klientide varjatud luuramise. Võimalik, et selle ülesande võtab üle keegi teine, kellel avaneb kasvav võimalus valida erinevate nutikate seadmete vahel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.