Must auk maiustas tähega erakordselt kaua ({{commentsTotal}})

Hiigelsuur must auk rebis talle liiga lähedale sattunud tähe tükkideks ja järas neid tükke seepeale veel ligi kümme aastat takkajärele. Seda on enam kui kümme korda kauem, kui on ühtegi musta auku seni tähega maiustamas nähtud.

Vahejuhtumit vaatlesid Ameerika Ühendriikide astronoomid eesotsas Dacheng Liniga New Hampshire'i ülikoolist, kes kirjutavad sellest nüüd ajakirjas Nature Astronomy.

Vaatlusi tegid nad kolme orbiitleva röntgenteleskoobiga, NASA-le kuuluva Chandra ja Swiftiga ning ESAle kuuluva XMM-Newtoniga. Need vaatlesid kiirgust, mida kiirgas suure kiirendusega musta auku langenud ja miljonite kraadideni üles kuumenenud tähematerjal.

Kiirgusvoo erakordne pikkus võib olla tingitud sellest, et hävinenud täht oli tavatähtedest palju suurema massiga. Teine võimalus on, et täht oli küll tavaline, kuid must auk sai sellest kätte kogu aine. Tavaliselt paiskub suur osa musta augu lõhki rebitud tähe ainest kaugemale ilmaruumi ega kiirga seal nii intensiivselt.

Lini ja kolleegide vaadeldud sündmus toimus meist umbes 1,8 miljardi valgusaasta kauguses galaktikas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.