Must auk maiustas tähega erakordselt kaua ({{commentsTotal}})

Hiigelsuur must auk rebis talle liiga lähedale sattunud tähe tükkideks ja järas neid tükke seepeale veel ligi kümme aastat takkajärele. Seda on enam kui kümme korda kauem, kui on ühtegi musta auku seni tähega maiustamas nähtud.

Vahejuhtumit vaatlesid Ameerika Ühendriikide astronoomid eesotsas Dacheng Liniga New Hampshire'i ülikoolist, kes kirjutavad sellest nüüd ajakirjas Nature Astronomy.

Vaatlusi tegid nad kolme orbiitleva röntgenteleskoobiga, NASA-le kuuluva Chandra ja Swiftiga ning ESAle kuuluva XMM-Newtoniga. Need vaatlesid kiirgust, mida kiirgas suure kiirendusega musta auku langenud ja miljonite kraadideni üles kuumenenud tähematerjal.

Kiirgusvoo erakordne pikkus võib olla tingitud sellest, et hävinenud täht oli tavatähtedest palju suurema massiga. Teine võimalus on, et täht oli küll tavaline, kuid must auk sai sellest kätte kogu aine. Tavaliselt paiskub suur osa musta augu lõhki rebitud tähe ainest kaugemale ilmaruumi ega kiirga seal nii intensiivselt.

Lini ja kolleegide vaadeldud sündmus toimus meist umbes 1,8 miljardi valgusaasta kauguses galaktikas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.