Must auk maiustas tähega erakordselt kaua ({{commentsTotal}})

Hiigelsuur must auk rebis talle liiga lähedale sattunud tähe tükkideks ja järas neid tükke seepeale veel ligi kümme aastat takkajärele. Seda on enam kui kümme korda kauem, kui on ühtegi musta auku seni tähega maiustamas nähtud.

Vahejuhtumit vaatlesid Ameerika Ühendriikide astronoomid eesotsas Dacheng Liniga New Hampshire'i ülikoolist, kes kirjutavad sellest nüüd ajakirjas Nature Astronomy.

Vaatlusi tegid nad kolme orbiitleva röntgenteleskoobiga, NASA-le kuuluva Chandra ja Swiftiga ning ESAle kuuluva XMM-Newtoniga. Need vaatlesid kiirgust, mida kiirgas suure kiirendusega musta auku langenud ja miljonite kraadideni üles kuumenenud tähematerjal.

Kiirgusvoo erakordne pikkus võib olla tingitud sellest, et hävinenud täht oli tavatähtedest palju suurema massiga. Teine võimalus on, et täht oli küll tavaline, kuid must auk sai sellest kätte kogu aine. Tavaliselt paiskub suur osa musta augu lõhki rebitud tähe ainest kaugemale ilmaruumi ega kiirga seal nii intensiivselt.

Lini ja kolleegide vaadeldud sündmus toimus meist umbes 1,8 miljardi valgusaasta kauguses galaktikas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: