Universum võis olla selle algusaegadel hologramm ({{commentsTotal}})

Kosmilise taustkiirguse kaart.
Kosmilise taustkiirguse kaart. Autor/allikas: ESA

Universumi algusaegu paremini mõista üritavad füüsikud leidsid, et selle veidruste lihtsamalt seletamiseks võiks jätta ära ühe ruumidimensiooni. Holograafilise mudeli ennustused on vähemalt väikestel skaaladel vaatlusandmetega sama heas kooskõlas kui harjumuspärasemad kirjeldused.

''Holograafilise mudeli ülesanne pole öelda, mitmes mõõtmes sa elad või kas sinu elu on koos ülejäänud universumiga hallutsinatsioon. Kõik seisneb mudeli katseandmetega võimalikult heasse vastavusse viimises. Meie lahendus pakub Suure Paugu järgse aja kirjeldamiseks lihtsalt ühte kõige lihtsamat viisi,'' selgitas uurimuse esimene autor Niayesh Afshordi ERR Novaatorile, vastates küsimusele, kuidas peaks või võiks muuta töö inimeste maailmapilti.

Tavalisemad käsitlused jäävad noore universumi eripärade selgitamisel hätta. Ühtpidi oli universum ülitihe ja seega ka gravitatsioonilised jõud äärmiselt tugevad. Teisalt asusid aineosakesed üksteisele sedavõrd lähedal, et arvestama peab pisiosakeste käitumist selgitava kvantmehaanikaga. ''Me ei mõista veel päris hästi, kuidas see toimib. Üks võimalus sellega toime tulemiseks on kujutada universumit kvantmehaanikat ja gravitatsiooni sisaldava kastina, kuid kirjeldada vaid seda, mis toimub selle äärel,'' sõnas Kanadas asuva Waterloo ülikooli füüsik.

Ühe ruumimõõtme kõrvale heitmisel on võimalik teha sama ka gravitatsiooniga. See omakorda muudab tehtavaid arvutusi oluliselt lihtsamaks. Näiteks tegi seda musta auguga juba aastaid tagasi Stephen Hawking, näidates, et info kõige sellesse imetu kohta paikneb augu pinnal. Asfordi kolleegid käisid välja idee, et sarnast lahendust saaks rakendada ka Suurel Paugul. Hüpoteesi korralikult proovile panemine muutus võimalikuks aga alles Suure Paugu järelkuma – kosmilist mikrolaine taustkiirgust – kaardistanud Plancki satelliidi toel.

Ühte aja- ja kahte ruumimõõdet hõlmanud mudeli ennustuste reaalse maailmaga võrdlemisel selgus, et see kirjeldab mikrolainelist taustkiirgust väiksematel skaaladel sama hästi kui standardsemad kosmoloogilised mudelid. Kuigi see ei tähenda, et universum oli oma algusaegadel hologramm, ei võimalda tulemused seda ka välistada.

''Täiesti aus olles, töö näitab meile hetkel viisi, kuidas mudeldada, mis Suurest Paugust välja tuli ja sellega see piirdub,'' rõhutas Afshordi. See ei tähenda aga tema sõnul, et füüsikud ei võiks proovida kirjeldada näiteks järgmise sajandi vältel holograafiliselt tervet universumi. Afshord ise holograafilist mudelit teistele ei eelista ja töötab paralleelselt mitme teise käsitluse kallal.

Ühe mudeli teisele eelistamiseks ja näiteks holograafilise maailmapildi paikapidavuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks läheb tarvis täiendavaid vaatlusandmeid. Samuti tuleb täiendada oluliselt uurimuses kasutatud holograafilist mudelit. Hetkel pole võimalik luua sellega taevast lõigukesi, mille läbimõõt ületab 10 kraadi. Umbes sama laia ala katab taevas väljasirutatud käsi.

Osaliselt seisab see Afshordi hinnangul arvutusvõimsuse taga. ''Me ei tea veel kindlalt, milliste takistuste otsa me tööriistade arendamisel satume, kuid meil on olemas teekaart. Igal juhul teame, kui kohal oleme,'' sõnas füüsik. Täiendavat keerukust lisab tõdemus, et teadlased on universumis nähtavate statistiliste anomaaliate kvantifitseerimiseks kasutanud seni veidi erinevaid tehnikaid. Kosmilises taustkiirguses nähtavate anomaaliate kirjeldamises peitub ka holograafilise mudeli võimalus teha silmad ette standardsematele mudelitele.

Afshord rõhutas, et füüsikute teooriaid ja ennustusi ei tohiks liialt südamesse võtta. ''Füüsika roll pole sulle öelda, mida uskuda või mida mitte, näiteks kas kahte või kolme ruumimõõtmesse. Meie ülesanne on lihtsalt välja selgitada, kuidas universumit kõige kergemini kirjeldada. Seda viisil, et tehtavaid ennustusi saab samal ajal kontrollida,'' sõnas füüsik.

Uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.