Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile ({{commentsTotal}})

Lähisuhtevägivald.
Lähisuhtevägivald. Autor/allikas: Scanpix/Reuters/Sara Naomi Lewkowicz

Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

Jaanuri lõpus kaitstud magistritöö näitab, et alkoholi esitati kui süüdlast, mis viis inimese vägivaldse käitumiseni, kuid tähelepanuta jäi asjaolu, et vägivald saab alguse siiski inimesest endast. Samuti selgus, et praegused ametiasutuste sekkumised ei taga vägivalla ohvritele turvalisust ega enneta vägivalla kordumist.

Selliste järeldusteni jõudis Kass uurides kannatanute, süüdistavate, tunnistajate, politseinike, kaitsjate, kohtunike ja teiste osapoolte esitatud jutustusi, mis kohtutoimikutes kirja olid pandud.

Analüüsist selgus, et kriminaalmenetluse käigus esitatud jutustustele on iseloomulik neutraliseerimistehnikate kasutamine. "Neutraliseerimistehnikad on jutustused, kus inimesed õigustavad vägivaldset käitumist, näiteks süüdistavad kannatanut, panevad vastutuse vägivalla eest välistele teguritele või esitavad vägivalda põhjendatud käitumisena kindlas olukorras,” selgitas magister.

Ta lisas, et kõige sagedamini pandi vastutus vägivalla eest alkoholile: “Seda [alkoholi] esitati kui süüdlast vägivaldses käitumises ja vägivallatsejat kui inimest, kelle vägivaldne käitumine on põhjustatud alkoholi tarvitamisest.”

Uuritud juhtumites seostati vägivald tihti alkoholiga ning sekkumiste puhul keskenduti eelkõige alkoholijoobe tuvastamisele.

“Alkoholi toodi põhjusena välja isegi juhtumites, kus vägivalla toimepanija oli kaine. Näiteks kirjeldas prokurör ühes kohtuistungis elukaaslasi kui inimesi, kelle elustiili juurde kuulub alkoholi tarvitamine ja esitas alkoholi kui süüdlast vägivallajuhtumis, kuigi süüdistuses toime pandud kuriteo hetkel oli süüdistatav kaine,” rääkis Kass.

“Sellise ‘alkohol kui süüdlane’ narratiiviga eemaldavad tunnistajad, kannatanud ja ametiisikud vastutuse vägivalla toimepanijalt ja asetavad selle kõrvalisele tegurile, mis võib vägivalda soodustada, kuid suure tõenäosusega pole vägivalla põhjuseks.“

Liigne keskendumine alkoholile ja väiksem keskendumine vägivallaaktile viib omakorda olukordadeni, kus patrullpolitseinikud ei arreteeri vägivallatsejat juhul, kui vägivallatseja pole politseinike arvates tugevas joobes. Tugeva joobe puudumine annab justkui märku, et vägivallatseja pole ohtlik. Niimoodi tekkisid juhtumid, kus politseinikud ei viinud vägivallatsejat ära, kuid vägivald kordus koheselt või lähipäevade jooksul.

Praegu praktiseeritavad ametiasutuste sekkumised ei taga vägivalla ohvritele turvalisust ega enneta vägivalla kordumist. Mitme analüüsitud juhtumi puhul kordus vägivald paarisuhtes kriminaalmenetluse ajal.

“Kõige raskemalt mõjusid juhtumid, kus vägivald kordus kohe pärast politsei koha peal käimist. Näiteks kutsus kannatanu sõber politsei välja pärast seda, kui mees oli löönud oma naist ja rünnanud kõrvalseisjat, kes sekkus. Politsei tuli kohale ja rääkis vägivallatsejaga, kuid korrakaitsjate lahkudes tuli meesterahvas tagasi ja peksis oma naist, kuni naine oli pisarates ja palus andestust,“ rääkis Kass.

Samas on Kassi hinnangul viimase paarikümne aasta jooksul tehtud Eestis olulisi edusamme paarisuhtevägivalla ohvrite aitamisel. Eestis on olemas toimiv varjupaikade võrgustik ja ohvriabisüsteem. Kuid palju on veel teha, et vägivalla hulka ühiskonnas vähendada ja kannatanutele tagada piisav kindlustunne, et vägivaldne suhe soovi korral lõpetada.

Oluline on jätkata õigussüsteemis töötavate inimeste koolitamist perevägivalla osas. Samuti on vajalik luua ja laiemalt kasutada mittekaristuslike sekkumisi, mis keskenduvad vägivalda toimepannud isikutele.

Kõige tähtsam on ühiskonna suhtumine vägivalda. “Kannatanuga tegelevad politseinikud peavad teadma paarisuhtevägivalla iseärasusi ning rusuvat mõju ohvrile. Neid tuleb mitte ainult uskuda, vaid ka osata hinnata sellist olukorda, kui kannatanu ei soovi või ei saa tunnistusi anda. Vastutustundlikku käitumist tuleb aga järjepidevalt harjutada, et inimesed saaksid aru – vägivald ei ole mitte mingil juhul lubatud,“ ütles töö juhendaja, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika lektor Judit Strömpl.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.