Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks   ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli raamatukogu remont on toppama jäänud just sellistel põhjustel, mida uus seadus reguleerida soovib.
Tartu Ülikooli raamatukogu remont on toppama jäänud just sellistel põhjustel, mida uus seadus reguleerida soovib. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Tartu ülikooli arengukavas on kesksel kohal ingliskeelsete õppekavade avamine, jääb tähelepanuta asjaolu, et uute õppekavade loomisega tekib vajadus ka uue õppekirjanduse järele. See on viinud olukorda, kus ülikooli raamatukogu ei suuda varustada välistudengeid erialakirjandusega vajalikul hulgal.

Tartu ülikoolis on võimalik õppida 24 erineval võõrkeelsel õppekaval – arstiteadusest rahvusvahelise õiguseni. Nii nagu ikka tuleb ka nendel õppekavadel teadmiste omandamiseks lugeda erialakirjandust, kuid Tartu ülikooli raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul kõikidele soovijatele raamatukogul õpikuid täna pakkuda pole.

"Kui vaatame seda, palju meil on õpikuid ühe üliõpilase kohta, siis eestikeelsete õpikute puhul on meil suhe olnud üldiselt 1:5le. Viimastel aastatel on langenud see 1:7le. Ingliskeelsete õppekavadega on olukord oluliselt keerulisem. Seal on meil suhtarvuks hetkel 1:20le," nentis Hallik.

Normaalseks võiks pidada aga olukorda, kus suhtarv on viis korda väiksem ehk kahekümne üliõpilase asemel jagaksid ühte õpikut neli tudengit. Olukorra põhjus on lihtne. Raamatukogu saab õpikute soetamiseks kasutada ainult ülikooli eraldatud raha. Seda jääb aga aastast aastasse vähemaks.

Näiteks kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal küündisid eraldise summad veel 250 000 euroni, siis sel aastal jääb eraldis 200 000 euro kanti. Muude kulude kõrval jääb nii eesti- kui ka võõrkeelsete bakalaureuse - ja magistriõppe ainete jaoks vajaliku õppekirjanduse soetamiseks aastast umbes 80 000 eurot, mida on vähe.

"Õpikute hind on tõusnud. Täna on meil keskmise ingliskeelse õpiku hind 58 eurot. See on iga aasta 5 – 10 protsenti tõusnud. Ingliskeelse õppekava õpikutekomplekti kogumaksumus jääb 25 – 26 tuhande euro vahele," lisas Hallik.

Digitaliseerunud maailmas ei lahenda võõrkeelse õppekirjanduse puudumise probleemi ka e-õpikute variant. Halliki sõnul on virtuaalsel õppekirjandusel võrreldes paberraamatuga kaks korda suurem käibemaks ning küsimärke on teisigi. "Näiteks ühele konkreetsele õpikule saab juurdepääsu 25 üliõpilast üheks konkreetseks semestriks ehk see tuleb osta uuesti järgmisel, ülejärgmisel semestril, jne," tõi Hallik näite.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et õpikute puudus on suur murekoht ja ka ülikooli huvides on suhtarvu ühe õpiku kohta vähendada, kuid raha eraldamisel ei saa mööda vaadata faktist, et ressursid on siiski piiratud.

"Reaalses maailmas peame me hakkama saama reaalse rahaga ja nii palju, kui eesti maksumaksjal on võimalik raha kõrghariduse-teaduse jaoks eraldada, nii palju saame me eraldada. Samal ajal ei saame ära unustada, et raamatukogu remonti läheb praegu miljoneid," lisas Noorma.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: