Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks   ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli raamatukogu remont on toppama jäänud just sellistel põhjustel, mida uus seadus reguleerida soovib.
Tartu Ülikooli raamatukogu remont on toppama jäänud just sellistel põhjustel, mida uus seadus reguleerida soovib. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Tartu ülikooli arengukavas on kesksel kohal ingliskeelsete õppekavade avamine, jääb tähelepanuta asjaolu, et uute õppekavade loomisega tekib vajadus ka uue õppekirjanduse järele. See on viinud olukorda, kus ülikooli raamatukogu ei suuda varustada välistudengeid erialakirjandusega vajalikul hulgal.

Tartu ülikoolis on võimalik õppida 24 erineval võõrkeelsel õppekaval – arstiteadusest rahvusvahelise õiguseni. Nii nagu ikka tuleb ka nendel õppekavadel teadmiste omandamiseks lugeda erialakirjandust, kuid Tartu ülikooli raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul kõikidele soovijatele raamatukogul õpikuid täna pakkuda pole.

"Kui vaatame seda, palju meil on õpikuid ühe üliõpilase kohta, siis eestikeelsete õpikute puhul on meil suhe olnud üldiselt 1:5le. Viimastel aastatel on langenud see 1:7le. Ingliskeelsete õppekavadega on olukord oluliselt keerulisem. Seal on meil suhtarvuks hetkel 1:20le," nentis Hallik.

Normaalseks võiks pidada aga olukorda, kus suhtarv on viis korda väiksem ehk kahekümne üliõpilase asemel jagaksid ühte õpikut neli tudengit. Olukorra põhjus on lihtne. Raamatukogu saab õpikute soetamiseks kasutada ainult ülikooli eraldatud raha. Seda jääb aga aastast aastasse vähemaks.

Näiteks kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal küündisid eraldise summad veel 250 000 euroni, siis sel aastal jääb eraldis 200 000 euro kanti. Muude kulude kõrval jääb nii eesti- kui ka võõrkeelsete bakalaureuse - ja magistriõppe ainete jaoks vajaliku õppekirjanduse soetamiseks aastast umbes 80 000 eurot, mida on vähe.

"Õpikute hind on tõusnud. Täna on meil keskmise ingliskeelse õpiku hind 58 eurot. See on iga aasta 5 – 10 protsenti tõusnud. Ingliskeelse õppekava õpikutekomplekti kogumaksumus jääb 25 – 26 tuhande euro vahele," lisas Hallik.

Digitaliseerunud maailmas ei lahenda võõrkeelse õppekirjanduse puudumise probleemi ka e-õpikute variant. Halliki sõnul on virtuaalsel õppekirjandusel võrreldes paberraamatuga kaks korda suurem käibemaks ning küsimärke on teisigi. "Näiteks ühele konkreetsele õpikule saab juurdepääsu 25 üliõpilast üheks konkreetseks semestriks ehk see tuleb osta uuesti järgmisel, ülejärgmisel semestril, jne," tõi Hallik näite.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et õpikute puudus on suur murekoht ja ka ülikooli huvides on suhtarvu ühe õpiku kohta vähendada, kuid raha eraldamisel ei saa mööda vaadata faktist, et ressursid on siiski piiratud.

"Reaalses maailmas peame me hakkama saama reaalse rahaga ja nii palju, kui eesti maksumaksjal on võimalik raha kõrghariduse-teaduse jaoks eraldada, nii palju saame me eraldada. Samal ajal ei saame ära unustada, et raamatukogu remonti läheb praegu miljoneid," lisas Noorma.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.