Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

Tartu ülikooli kunstimuuseumi juhataja ja kuraator Jaanika Anderson rääkis, et nad leidsid kunsti­muuseumist ühe ruumi, mis on suurepärane koht näitamaks muumiaid, mis on ülikoolil olnud juba pea 200 aastat. Kogu Baltikumis ja Soomes ainulaadsed Egiptuse muumiad jõudsid Tartu ülikooli kogudesse 19. sajandi alguses noore baltisaksa orientalisti ja ränduri Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) pärandist.

Kuigi muumiaid on külastajatele eksponeeritud varemgi, ei ole senini olnud nende jaoks head kohta. Üks muumia on kogu aeg väljas olnud, aga mõlemat korraga on harva saanud näha.

Praegune ruum peaks aga lahendama mõned probleemid, sest muumiate eksponeerimine on eetilistel põhjustel tundlik teema. Uus ruum aga ei ole koht, kust saaks mööda jalutada. Seega ei ole ka muret, et inimesed kõnnivad ja näevad oma jalge ees surnud inimesi.

Kunstimuuseumi töötajad nimetavad uut näituseruumi muumia kambriks, mitte aga muumia hauakambriks, sest see pole haud, vaid muumiatele loodud sobiv keskkond.

Peale muumiate on ruumis seinamaalingud, mille abil on võimalik tutvuda Egiptuse surmakultuuri ja Vana-Egiptuse eluoluga.

Kamber on täis seinamaalinguid, mis kajastavad põhjalikult surmajärgseid rituaale. (Foto: Andres Tennus)

Surmaks valmistuti juba eluajal

Egiptuses oli tähtis roll jumalatel ja ka kambri seintel on neid näha. Surmaks valmistusid egiptlased juba eluajal, sest kõik tahtsid, et nende keha säiliks võimalikult hästi, selleks et minna teispoolsusesse.

Inimesed püüdsid elada võimalikult kenasti, sest kõik teadsid, et ühel hetkel pärast surma pannakse süda kaalule, mille teisel pool on sulg. Kui süda on raskem kui sulg, siis ei ole midagi teha: elajas sööb inimese ära ning elu teispoolsuses ei järgne ja teekond lõppeb igaveseks, olenemata sellest, kui ilusasse hauakambrisse on keha pandud.

Tartu ülikooli kunstimuuseumi kambrikeses on kasutatud ka interaktiivseid lahendusi, näiteks on üleval üks sarkofaag, mida saab ise katsuda.

Anderson rääkis, et Egiptuse ekspositsioon on loomulik jätk püsiväljapanekule. Juba praegu saab kunstimuuseumis näha antiikkultuuri ja kunstiga seonduvat, aga valdavalt on keskendutud Kreeka teemadele. Kogu muuseumi ruum on kaunistatud Pompei stiilis seinamaalingutega, mis on aga väga roomalik. Ka on muuseumis kaetud Vana-Rooma ja Vana-Kreeka teemad.

Kuna paar muumiat oli kunsti­muuseumil olemas, siis olid muuseumi töötajad ennegi valmis ütlema paar sõna Egiptuse kohta. Nüüd saab aga Egiptuse ajalool pikemalt peatuda.

Anderson seletas, et kui õpetaja õpetab kuuendale klassile ajalugu ja on jõudnud antiikkultuure juba mingis osas käsitleda, siis oleks mõistlik tulla muuseumisse, sest siit saab kolm teemat korraga ja ühest kohast: Egiptus, Rooma ja Kreeka. Õpetajad saavad ise valida, mis teemale pikemalt keskenduda. Muuseum on aga valmis pakkuma näitematerjali kolme erineva antiikkultuuri kohta.

Sarkofaagi mudeli ettevalmistamine näituseks. (Foto: Andres Tennus)

Palju jumalaid kellega arvestada

Kui uude kambrisse sisse astuda, siis soovitab Anderson alustada seinamaalingute vaatamist ukse juures olevatest piltidest. Egiptlastel oli palju jumalaid, kelle olemasoluga pidid nad elu jooksul arvestama. Esimesel maalil ongi neid jumalaid näha.

Edasi on järjestatud aga pildid suremise ja kõige sellega kaasnevaga – need teemad olid egiptlaste eluajal väga tähtsad. Seinamaalingutel ongi näha, mis surnuga edasi saab: kuidas tema keha kallal toimetatakse, kuidas ta mumifitseeritakse, kuidas ta hauakambrisse läheb.

Ka on piltidel nutunaised ja preester, kes toimetab mao moodi eseme abil suu avamise rituaali. Ta puudutab inimese silmi ja suud, et teispoolsusesse jõudes oleksid kõik meeled avatud ning saaks süüa ja juua.

Piltidel kujutatakse ka südame kaalumist. Südame kaalumine oli oluline toiming, mis otsustas, kas hauakambrist on üldse võimalik edasi pääseda.

Järgmisena kujutavad pildid rännakut enne, kui inimene meele­pärastele pillirooväljadele jõuab. Aga sinna pole kerge jõuda. "Ei ole nii, et süda on kaalutud ja lups, oledki õndsas keskkonnas," ütles Anderson.

Edasi on piltidel näha igapäevast elu, mida on võimalik ka juttu juurde rääkides lähemalt tutvustada.

Anderson rääkis, et kambri maalimiseks kulus kuu aega ja omajagu nikerdamist tuli ette, sest detailid on väikesed. Kunstnikud tegid alguses kujundusväljad valmis ja lasid seejärel projektoriga figuurid seintele ning alles siis sai seinale maalida. Pimesi ei käinud midagi, sest pisiasju on palju.

Lastele saab toas ka mänge teha. Näiteks, kes leiab üles rohutirtsu või mitu kassi on pildil.

Uus ekspositsioon on pühendatud Otto Friedrich von Richterile – kelle kollektsioonist muumiad pärinevadki –, et hoida üleval tema mälestust. Richteri isa pidas oma poja kogu ülikoolile kinkides silmas, et see jõuaks noorte inimesteni ja innustaks neid maailma uurima ning avastama.

Uuenenud püsinäitus võimaldab tulevikus paremini korraldada Egiptuse kultuurile pühendatud haridusprogramme ja täita Tartu ülikooli kunstimuuseumi missiooni antiikkultuuride tutvustajana.

Näitus avatakse kõigile huvilistele 9. veebruaril.

Loe lisaks, mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses?

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.