Kristjan Port: internet röövis eurooplastelt une ja paisutas teenindussfääri ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bpi Pompidou/Creative Commons

Rühm Austraalia ja USA teadlasi lükkasid 2006. aastal käima uurimisprogrammi, heites iga 15 minuti tagant pilgu interneti aadressiruumile. Umbes nagu mikrobioloog vaatab Petri tassil bakterikoloonia kasvamist. Internetis uute aadresside kasutusele võtmise vaatlus kestis aastani 2012.

Ülevaade interneti kasvamisest ja muutumisest võimaldab seostada andmestikku samal ajal maailmas juhtuvaga. Selleks jagati maailm 411 piirkonnaks vastavalt madala kuni kõrge sissetulekuga riikide piiridele. Kokku saadi üle triljoni aja ja ruumi tähisega interneti kujunemise sündmuse kirjeldust.

Leiud interneti muutumisega samaaegsete maailmas toimuvate sotsiaalsete muutuste või nende puudumise kohta võimaldavad luua internetti ja eluolu siduvaid hüpoteese või lükata ümber ekslikke spekulatsioone. Esialgsed tähelepanekud nägid just äsja ilmavalgust teadusartiklis, mille pealkiri viitab sellisel moel kirjeldatud internetile kui sotsiaalteaduslike uuringute platvormile.

Olgu korrektsuse korras lisatud, et kirjeldatud tähelepanekud on korrelatsioonid, samaaegselt juhtuvad sündmused, mille põhjuslikku seotust kirjeldava hüpoteesi kontrollimine vajab eraldi tõendite kogumist. Samas peab ju kusagilt mõte lendu tõusma ja hüpoteesid on üheks põnevaimaks teaduse tegemise etapiks.

Näiteks pandi tähele, et IP-aadresside arvu suurenemine langes kokku sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Iga kümneprotsendise suurune kasv kasutuselevõetud interneti aadresside statistikas langes kokku 0,8-protsendilise kasvuga SKP-s. Nii võiks arvata, et koos interneti kasutuse kasvuga paraneb ettevõtluskeskkond või hakatakse siis koos elujärje paranemisega internetti rohkem kasutama.

Siin ongi näide, milles tekitab korrelatsioon tähelepaneku ja küsimuse, aga õige vastuse valimiseks vajalikud tõendid peavad tulema mujalt. Järelikult ei peaks kohalikud poliitikud tormama IP-aadresside kasutamise kampaaniat käivitama, sest nii lihtsa tegevusega kodusel majanduspinnasel raha kasvama ei hakka.

Pealegi selgus, et interneti aadresside kasvamise ja SKP vaheline seos küllastub. Efekt on majandusharudes erinev. Öelduga seoses mainitakse uuringus Eestit, kus lisaks Lõuna-Koreale, Saksamaale ja Taanile oli IP-aadresside kasv aastaks 2012 saavutanud sellise küllastatuse taseme, et selle kasv ei mõjutanud enam SKP-d. Arvude keeles määratleti küllastumist, kui riigis on iga kolmeliikmelise leibkonna kohta vähemalt üks IP-aadress.

Võrreldes 100 aastaga, mis kulus inimkonnal auruenergia kasutuse ja 60 aastaga vastavalt elektrienergia ulatuslikule hõlmamisele, kulub saadud andmete valguses keskmises riigis interneti küllastuse saavutamisele umbes 16 aastat. Üldjoontes meenutab protsess ''S''-tähte aeglase alguse, siis tormilise tõusu ja lõpuks uuesti aeglustudes.

Majandusalade lõikes selgus, et interneti kasutuse levik mõjus hästi kinnisvaraga seotud ettevõtlusele ja mitmele teenindussfääri tegevusele, sealhulgas majutusteenustele, kaubandusele, transpordile, remonditeenustele ja natukene ka tööstusele. Majanduskasvu mõttes kurvema suunaga seosed avastati seoses halduse ning juhtimise, hariduse, tervishoiu ning paradoksaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate äris. Kõige ilmsemaks selgituseks on nendes valdkondades interneti abil suurenev töö automatiseerumine ja mõnda teise riiki siirdumise lihtsus.

Pole teada, kuidas mõjutasid need protsessid ettevõtjate und, aga kogunenud andmete üllatava võimalusena oli võimalik hinnata maailma magamise trende. Saates registreeritud IP-aadressidele päringuid sai vastuseks, kas see on hetkel aktiivne. Üksikust aadressist midagi järeldada ei saa, aga tuhandete sama paikkonna aadresside staatus annab aimu, kas elu keeb ja on ärkvel või kaldub puhkama. Üldiste trendidena pandi tähele, et viimase seitsme aasta jooksul on Euroopas hakatud vähem magama, samal ajal Ida-Aasias une aeg kasvas ja USA-s oli uni muutusteta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?