Kristjan Port: internet röövis eurooplastelt une ja paisutas teenindussfääri ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bpi Pompidou/Creative Commons

Rühm Austraalia ja USA teadlasi lükkasid 2006. aastal käima uurimisprogrammi, heites iga 15 minuti tagant pilgu interneti aadressiruumile. Umbes nagu mikrobioloog vaatab Petri tassil bakterikoloonia kasvamist. Internetis uute aadresside kasutusele võtmise vaatlus kestis aastani 2012.

Ülevaade interneti kasvamisest ja muutumisest võimaldab seostada andmestikku samal ajal maailmas juhtuvaga. Selleks jagati maailm 411 piirkonnaks vastavalt madala kuni kõrge sissetulekuga riikide piiridele. Kokku saadi üle triljoni aja ja ruumi tähisega interneti kujunemise sündmuse kirjeldust.

Leiud interneti muutumisega samaaegsete maailmas toimuvate sotsiaalsete muutuste või nende puudumise kohta võimaldavad luua internetti ja eluolu siduvaid hüpoteese või lükata ümber ekslikke spekulatsioone. Esialgsed tähelepanekud nägid just äsja ilmavalgust teadusartiklis, mille pealkiri viitab sellisel moel kirjeldatud internetile kui sotsiaalteaduslike uuringute platvormile.

Olgu korrektsuse korras lisatud, et kirjeldatud tähelepanekud on korrelatsioonid, samaaegselt juhtuvad sündmused, mille põhjuslikku seotust kirjeldava hüpoteesi kontrollimine vajab eraldi tõendite kogumist. Samas peab ju kusagilt mõte lendu tõusma ja hüpoteesid on üheks põnevaimaks teaduse tegemise etapiks.

Näiteks pandi tähele, et IP-aadresside arvu suurenemine langes kokku sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Iga kümneprotsendise suurune kasv kasutuselevõetud interneti aadresside statistikas langes kokku 0,8-protsendilise kasvuga SKP-s. Nii võiks arvata, et koos interneti kasutuse kasvuga paraneb ettevõtluskeskkond või hakatakse siis koos elujärje paranemisega internetti rohkem kasutama.

Siin ongi näide, milles tekitab korrelatsioon tähelepaneku ja küsimuse, aga õige vastuse valimiseks vajalikud tõendid peavad tulema mujalt. Järelikult ei peaks kohalikud poliitikud tormama IP-aadresside kasutamise kampaaniat käivitama, sest nii lihtsa tegevusega kodusel majanduspinnasel raha kasvama ei hakka.

Pealegi selgus, et interneti aadresside kasvamise ja SKP vaheline seos küllastub. Efekt on majandusharudes erinev. Öelduga seoses mainitakse uuringus Eestit, kus lisaks Lõuna-Koreale, Saksamaale ja Taanile oli IP-aadresside kasv aastaks 2012 saavutanud sellise küllastatuse taseme, et selle kasv ei mõjutanud enam SKP-d. Arvude keeles määratleti küllastumist, kui riigis on iga kolmeliikmelise leibkonna kohta vähemalt üks IP-aadress.

Võrreldes 100 aastaga, mis kulus inimkonnal auruenergia kasutuse ja 60 aastaga vastavalt elektrienergia ulatuslikule hõlmamisele, kulub saadud andmete valguses keskmises riigis interneti küllastuse saavutamisele umbes 16 aastat. Üldjoontes meenutab protsess ''S''-tähte aeglase alguse, siis tormilise tõusu ja lõpuks uuesti aeglustudes.

Majandusalade lõikes selgus, et interneti kasutuse levik mõjus hästi kinnisvaraga seotud ettevõtlusele ja mitmele teenindussfääri tegevusele, sealhulgas majutusteenustele, kaubandusele, transpordile, remonditeenustele ja natukene ka tööstusele. Majanduskasvu mõttes kurvema suunaga seosed avastati seoses halduse ning juhtimise, hariduse, tervishoiu ning paradoksaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate äris. Kõige ilmsemaks selgituseks on nendes valdkondades interneti abil suurenev töö automatiseerumine ja mõnda teise riiki siirdumise lihtsus.

Pole teada, kuidas mõjutasid need protsessid ettevõtjate und, aga kogunenud andmete üllatava võimalusena oli võimalik hinnata maailma magamise trende. Saates registreeritud IP-aadressidele päringuid sai vastuseks, kas see on hetkel aktiivne. Üksikust aadressist midagi järeldada ei saa, aga tuhandete sama paikkonna aadresside staatus annab aimu, kas elu keeb ja on ärkvel või kaldub puhkama. Üldiste trendidena pandi tähele, et viimase seitsme aasta jooksul on Euroopas hakatud vähem magama, samal ajal Ida-Aasias une aeg kasvas ja USA-s oli uni muutusteta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.