President andis üle noore teadlase preemiad ({{commentsTotal}})

Presidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.

Kaljulaid tõstis esile laureaatide valmidust tutvustada lisaks oma igapäevasele teadustööle teadust ka laiemale avalikkusele. "Tänapäeval, kui arvestatav osa inimestest on harjunud iga aasta alguses aastahoroskoopi ootama, on väga tähtis võidelda lapiku maailma teooriate vastu," märkis president, lisades, et maailm kasvatab inimesi, kes ei tee vahet teadusel ja pseudoteadusel.

Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur teadusdirektori ülesannetes. Tõnu Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetika teadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka. Tõnu Esko on muu hulgas uurinud eestlaste geneetilisi iseärasusi ja selgitanud, millised rahvused Euroopas on eestlastele geneetiliselt kõige sarnasemad

Teist korda välja antud IT-teadlase eripreemia pälvinud Maksim Jenihhin on Tallinna Tehnikaülikooli Arvutisüsteemide instituudi vanemteadur, kes uurib nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on keskendunud nanoelektroonika vananemise tuvastamisele elektronskeemides.

Noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest pälvis füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner. Vanemteadur on üks Teadusbussi algatajatest ning aastatel 2005 ja 2006 esineja ja projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates aastast 2015 veab ta ettevõtlikele tudengitele suunatud fotoonikaklubi ning 6. hooaega on Lukner haridussaate Rakett 69 kohtunik ja teadusmeeskonna liige.

Noore teadlase preemiaid rahastab Väino Kaldoja. Eelmisel aastal asutatud noore IT-teadlase eripreemiat rahastab Skype Eesti.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.