President andis üle noore teadlase preemiad ({{commentsTotal}})

Presidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.

Kaljulaid tõstis esile laureaatide valmidust tutvustada lisaks oma igapäevasele teadustööle teadust ka laiemale avalikkusele. "Tänapäeval, kui arvestatav osa inimestest on harjunud iga aasta alguses aastahoroskoopi ootama, on väga tähtis võidelda lapiku maailma teooriate vastu," märkis president, lisades, et maailm kasvatab inimesi, kes ei tee vahet teadusel ja pseudoteadusel.

Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur teadusdirektori ülesannetes. Tõnu Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetika teadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka. Tõnu Esko on muu hulgas uurinud eestlaste geneetilisi iseärasusi ja selgitanud, millised rahvused Euroopas on eestlastele geneetiliselt kõige sarnasemad

Teist korda välja antud IT-teadlase eripreemia pälvinud Maksim Jenihhin on Tallinna Tehnikaülikooli Arvutisüsteemide instituudi vanemteadur, kes uurib nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on keskendunud nanoelektroonika vananemise tuvastamisele elektronskeemides.

Noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest pälvis füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner. Vanemteadur on üks Teadusbussi algatajatest ning aastatel 2005 ja 2006 esineja ja projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates aastast 2015 veab ta ettevõtlikele tudengitele suunatud fotoonikaklubi ning 6. hooaega on Lukner haridussaate Rakett 69 kohtunik ja teadusmeeskonna liige.

Noore teadlase preemiaid rahastab Väino Kaldoja. Eelmisel aastal asutatud noore IT-teadlase eripreemiat rahastab Skype Eesti.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: