Kristjan Port: tehisintellekt võitis maailma pokkeriässi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Arnaud Fraioli/Creative Commons

Eelmisel nädalal levisid uudised inimestest mängureid võitnud pokkerit mängivast masinast. Miks peaks sellele uudisele tähelepanu pöörama?

Keda huvitab järjekordne teadaanne masinale kaotanud inimesest, kui kõik on kuulnud male maailmameistri kaotusest arvutile? Hiljuti räägiti palju go-mängus maailma parima inimesest mängija troonilt tõuganud seadmest, vahepeal võitis arvuti mälumängureid telerivaatajate seas populaarses viktoriinis "Jeopardy" jne? Vastus peitub pokkeri mängu iseloomus.

Mälumängus pead teadma fakte. Arvutil on hea mälu, kuhu mahuvad kõik maailma raamatukogud koos teatmeteostega. Males ja go-mängus allub tegevus kindlatele reeglitele ning võitmise võti peitub õige strateegia ja taktika valikus ning teostamises oponendi vastutegevuse tingimustes. See, kas neis mängudes teeb mõni osapool nägusid või mitte, eriti selle kulgu ei mõjuta, sest kogu vajalik informatsioon asub laual. Isegi kui osapooled ei tea vastase järgmist käiku, teavad nad, millised käigud on võimalikud. Mänguteoorias öeldakse, et tegemist on täiusliku informatsiooniga. Probleemiks kujuneb selle haldamise võime.

Arvutil on sellises olukorras inimesega võrreldes eeliseid. Inimene ei analüüsi kõiki käike läbi, sest osa neist on ilmselt eos rumalad ja inimene on tark. Kuid ta väsib ja tal võib kogemusest hoolimata jääda õige käik valimata. Arvuti suudab kiiresti läbi mängida miljoneid kombinatsioone ja valib nendest mõne huvitavama, kavandades samal ajal mitmeid erinevaid jätke

Go-mängus inimest võitnud arvutis elutsevale tarkvarale oli kasutada reaalsete inimeste mängitud mängude kulg ja mängis lisaks taktikate arendamiseks iseendaga lugematuid partiisid. Arvuti trumpas inimest hästi koolitatud ja viimistletud, kuid ikkagi toore jõuga etteantud reeglitega loodud käigukombinatsioonide maailmas.

Pokkeris on samuti reeglid. Kaartide arv ja sisu on ette teada. Ainult, et mängija ei tea vastaste kaarte. Siin lisandub mängu psühholoogiline aspekt, mille eesmärgiks on reaalsuse moonutamine. Omamoodi on lubatud petmine kuni selle piirini, milles kaart tuleb käisest vmt. Olukorda, milles hoiab mängija osa informatsiooni saladuses või tema antud info ei ole usaldusväärne, tuntakse mittetäiusliku informatsiooniga mänguna. Nendes mängudes on inimesel olnud eelis, kuna oskab omasuguseid lugeda, et neid petta ja bluffida.

Carnegie Melloni ülikoolis loodud superarvutil töötav tarkvara Libratus mängis nelja maailma profimängijate tipp-pokkeriässaga 20 päeva kestnud turniiril. Kõrgete ja piiramata panustega Texas Hold`em mängudes tuli arvuti võitjaks ja teenis 1,7 miljoni dollari eest žetoone. Esialgu ei erine Libratus eelmisel aastal go-d mänginud arvutist, sest seegi õppis pokkerit tundma ise endaga lõputuid mänge mängides. Masinale omaselt ei läinud see pärast 11 tundi kestnud mängupäeva magama, vaid siis, kui inimestest vastased nägid mängust und, analüüsis Libratus vastaste mängu ja mänguviise.

Kogemustega pokkerimängijatele tuli Libratuse hea mänguoskus üllatusena. Arusaadavalt olid nad arvestanud, et arvutile pole keeruline tõenäosusteooria rakendamine mängus nähtavale tulnud kaardikombinatsioonide hindamisel, ent neid segas masina inimlik pool. Õigemini tundus neile, nagu näeks Libratus nende kaarte.

Peast käis läbi ka blufi võimalus. Tõenäoliselt oli tegemist inimese enda natuuri peegeldusega, sest tarkvaraloojad lükkasid kõik need oletused ümber. Nad kinnitasid, et antud lahenduses tarkvara inimeste ilmeid ei analüüsinud ega püüdnud bluffida. Kuid võibolla bluffisid seekord tarkvara loojad?

Igal juhul toob see juhtum esile uue kvaliteediga probleemi. Oleme arvestanud, et arvuti täidab inimese käske, ent kuidas sa tead, et see ei blufi? Kust sa tead, et arvuti ei jälgi ega analüüsi sinu näos kõige väiksemaid muutuseid, tabamaks nõrka kaardikätt või mõnda muud sulle ebasoodsat asjade seisu, näiteks ettevõtjate või riikide vahelistel läbirääkimistel? Kui sul tulevikus sellist arvutit ei ole, võid osutuda suures pokkerimängus kaotajaks. Kui kõigil on selline arvuti, pole sind vist enam vaja.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?