Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult ({{commentsTotal}})

Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

Lätis elanud kiviaja inimeste DNA proovide analüüs näitab, et Balti piirkonna toonased rahvad võtsid oma aja tähtsad kultuurilised uuendused naaberrahvastelt lihtsalt üle, sellal kui mujal Euroopas, nagu varasematest uuringutest juba teada, kaasnes kultuurimurranguga suures osas ka elanikkonna vahetus. Lähis-Idast Kagu-Euroopa kaudu meie maailmajakku saabunud põllupidajad tõrjusid senised lääne- ja keskeurooplased eelajaloo areenilt minema.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Eppie Jonesiga, kes töötab üheaegselt nii Iirimaal Dublini Trinity College'is kui ka Inglismaal Cambridge'i ülikoolis, ja kuhu meie lõunanaabrite esindajana kuulub Gunita Zarina Riiast Läti ülikoolist, kirjutab ajakirjas Current Biology viie kuni kaheksa tuhande aasta vanustest koljudest võetud DNA põhjal, et tänapäeva Läti aladele ei jätnud tollal Euroopasse saabunud lähisidalased mingitki olulist geneetilist jälge.

Tulemus sobib kokku arheoloogilise andmestikuga, mille järgi võib arvata, et Läänemeremaadel võeti niinimetatud neoliitilise revolutsiooni toodud uuendused põllunduse, karjanduse ja keraamika alal kasutusele pikema üleminekuaja jooksul kui Lääne- ja Kesk-Euroopas. Seegi viitab pigem siinse kandi rahvaste korralisele suhtlusele ja kaubavahetusele naabritega kui seniste elanike järsule asendumisele sisserändajatega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.