Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult ({{commentsTotal}})

Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

Lätis elanud kiviaja inimeste DNA proovide analüüs näitab, et Balti piirkonna toonased rahvad võtsid oma aja tähtsad kultuurilised uuendused naaberrahvastelt lihtsalt üle, sellal kui mujal Euroopas, nagu varasematest uuringutest juba teada, kaasnes kultuurimurranguga suures osas ka elanikkonna vahetus. Lähis-Idast Kagu-Euroopa kaudu meie maailmajakku saabunud põllupidajad tõrjusid senised lääne- ja keskeurooplased eelajaloo areenilt minema.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Eppie Jonesiga, kes töötab üheaegselt nii Iirimaal Dublini Trinity College'is kui ka Inglismaal Cambridge'i ülikoolis, ja kuhu meie lõunanaabrite esindajana kuulub Gunita Zarina Riiast Läti ülikoolist, kirjutab ajakirjas Current Biology viie kuni kaheksa tuhande aasta vanustest koljudest võetud DNA põhjal, et tänapäeva Läti aladele ei jätnud tollal Euroopasse saabunud lähisidalased mingitki olulist geneetilist jälge.

Tulemus sobib kokku arheoloogilise andmestikuga, mille järgi võib arvata, et Läänemeremaadel võeti niinimetatud neoliitilise revolutsiooni toodud uuendused põllunduse, karjanduse ja keraamika alal kasutusele pikema üleminekuaja jooksul kui Lääne- ja Kesk-Euroopas. Seegi viitab pigem siinse kandi rahvaste korralisele suhtlusele ja kaubavahetusele naabritega kui seniste elanike järsule asendumisele sisserändajatega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: