Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed? ({{commentsTotal}})

Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond korraldab ja viib läbi jahiloomade, sealhulgas hundi seiret. See tähendab Eesti aladel elava hundiasurkonna seisundi jälgimist. Tähtis on võimalikult täpselt teada, kui palju meil hunte elab ja teadvustada, mis probleemid võivad ohustada hundipopulatsiooni käekäiku.

Loomade arvu määramiseks saadavad jahiseltsid oma jahimaadel nähtud huntide ja hundijälgede vaatlusandmed keskkonnaagentuurile. Lisaks uuritakse aastaringselt hundi arvukust ka mitmetes piirkondades üle Eesti. Selleks tehakse jäljevaatlusi, jälgitakse raadiosaatjatega varustatud huntide liikumist ja kasutatakse rajakaameraid.

Paraku on juhtumeid, kus hundiuurijate ja jahimeeste hinnangud huntide arvukuse kohta lähevad lahku. Valede loendusandmeteni võib viia näiteks see, et ühte hunti või hundikarja loendatakse mitu korda.

Hunt on väga liikuv loom, tema ööpäevane teekond lumekatte ajal on keskmiselt 20 kilomeetrit, ning jaanuaris-veebruaris jooksuajal isegi 40 kilomeetrit. Seega on hundikari võimeline jätma ööpäevaga väga palju jälgi. Samal ajal on ühe jahipiirkonna suurus Eestis keskmiselt 11 000 hektarit.

Üks ja seesama hunt või hundikari võib saada seega loendatud mitu korda erinevatel jahimaadel. Nii jääbki alguses mulje, et hunte ongi tõesti väga palju ja sellised andmed võivad adekvaatset pilti hundi arvukusest hägustada.

Valede loendusandmete tekkimiseks on teisigi põhjuseid. Näiteks arvati varem, et hundipesakond on nagu kari, mis liigub koos nagu näiteks metssead. Tegelikkuses on aga nii, et kui kari tahab, pudenetakse laiali nagu sipelgad. Kokku võidakse saada alles mitu päeva hiljem. Kui siis jahimehed asuvad loendama, tekivadki väärarusaamad karjadest ja arvukusest.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.