Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed? ({{commentsTotal}})

Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond korraldab ja viib läbi jahiloomade, sealhulgas hundi seiret. See tähendab Eesti aladel elava hundiasurkonna seisundi jälgimist. Tähtis on võimalikult täpselt teada, kui palju meil hunte elab ja teadvustada, mis probleemid võivad ohustada hundipopulatsiooni käekäiku.

Loomade arvu määramiseks saadavad jahiseltsid oma jahimaadel nähtud huntide ja hundijälgede vaatlusandmed keskkonnaagentuurile. Lisaks uuritakse aastaringselt hundi arvukust ka mitmetes piirkondades üle Eesti. Selleks tehakse jäljevaatlusi, jälgitakse raadiosaatjatega varustatud huntide liikumist ja kasutatakse rajakaameraid.

Paraku on juhtumeid, kus hundiuurijate ja jahimeeste hinnangud huntide arvukuse kohta lähevad lahku. Valede loendusandmeteni võib viia näiteks see, et ühte hunti või hundikarja loendatakse mitu korda.

Hunt on väga liikuv loom, tema ööpäevane teekond lumekatte ajal on keskmiselt 20 kilomeetrit, ning jaanuaris-veebruaris jooksuajal isegi 40 kilomeetrit. Seega on hundikari võimeline jätma ööpäevaga väga palju jälgi. Samal ajal on ühe jahipiirkonna suurus Eestis keskmiselt 11 000 hektarit.

Üks ja seesama hunt või hundikari võib saada seega loendatud mitu korda erinevatel jahimaadel. Nii jääbki alguses mulje, et hunte ongi tõesti väga palju ja sellised andmed võivad adekvaatset pilti hundi arvukusest hägustada.

Valede loendusandmete tekkimiseks on teisigi põhjuseid. Näiteks arvati varem, et hundipesakond on nagu kari, mis liigub koos nagu näiteks metssead. Tegelikkuses on aga nii, et kui kari tahab, pudenetakse laiali nagu sipelgad. Kokku võidakse saada alles mitu päeva hiljem. Kui siis jahimehed asuvad loendama, tekivadki väärarusaamad karjadest ja arvukusest.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.