Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed? ({{commentsTotal}})

Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond korraldab ja viib läbi jahiloomade, sealhulgas hundi seiret. See tähendab Eesti aladel elava hundiasurkonna seisundi jälgimist. Tähtis on võimalikult täpselt teada, kui palju meil hunte elab ja teadvustada, mis probleemid võivad ohustada hundipopulatsiooni käekäiku.

Loomade arvu määramiseks saadavad jahiseltsid oma jahimaadel nähtud huntide ja hundijälgede vaatlusandmed keskkonnaagentuurile. Lisaks uuritakse aastaringselt hundi arvukust ka mitmetes piirkondades üle Eesti. Selleks tehakse jäljevaatlusi, jälgitakse raadiosaatjatega varustatud huntide liikumist ja kasutatakse rajakaameraid.

Paraku on juhtumeid, kus hundiuurijate ja jahimeeste hinnangud huntide arvukuse kohta lähevad lahku. Valede loendusandmeteni võib viia näiteks see, et ühte hunti või hundikarja loendatakse mitu korda.

Hunt on väga liikuv loom, tema ööpäevane teekond lumekatte ajal on keskmiselt 20 kilomeetrit, ning jaanuaris-veebruaris jooksuajal isegi 40 kilomeetrit. Seega on hundikari võimeline jätma ööpäevaga väga palju jälgi. Samal ajal on ühe jahipiirkonna suurus Eestis keskmiselt 11 000 hektarit.

Üks ja seesama hunt või hundikari võib saada seega loendatud mitu korda erinevatel jahimaadel. Nii jääbki alguses mulje, et hunte ongi tõesti väga palju ja sellised andmed võivad adekvaatset pilti hundi arvukusest hägustada.

Valede loendusandmete tekkimiseks on teisigi põhjuseid. Näiteks arvati varem, et hundipesakond on nagu kari, mis liigub koos nagu näiteks metssead. Tegelikkuses on aga nii, et kui kari tahab, pudenetakse laiali nagu sipelgad. Kokku võidakse saada alles mitu päeva hiljem. Kui siis jahimehed asuvad loendama, tekivadki väärarusaamad karjadest ja arvukusest.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.