Ringkäik Eesti brändirahnude kivises maailmas ({{commentsTotal}})

Rändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn". "Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd. 

"See hiigelsuur kivimürakas tuli siia kohale jää sees, nagu külmutuskapis. Ta murti või oli juba õigemini välja kuskil prepareerunud, kas Soome lõunarannikul või Soome lahe põhjas. Ja liustik valgus tasapisi temast üle ja selle tõttu, nagu ütleb Archimedes, tõstejõuga tõstis kergelt lahti selle rahnu," seletab geoloog Kalle Suuroja.

Ja edasi liikus see kivi jäämassi sees. Kui ta kohale jõudis, sai ilmselt liustiku jõud otsa ja kui läks veel 10 000 aastat ning liustik hakkas tagasi tõmbuma ehk ära sulama, siis vajus ta koksti siia samasse kohta maha ajal, mil liustik oli juba põhja poole liikunud.

Teadlased on rändkive uurinud juba mitu sajandit. Juhträndkivide mõiste võeti kasutusele umbes sada aastat tagasi. Mõne erilise, hästi äratuntava rändkivi lähtealad ühendati nende levikualaga ja saadi lõunasse kaarjalt laienevad levikulehvikud. Need näitasid mandrijää liikumise üldist suunda. Elanikud mõtlesid gigantsete kivide saamisloost palju lihtsamaid
versioone.

Ehalkivi lugu

Kalevipoeg tuleb siia randa ja jätab ühe hobuse ühe väiksema toki otsa ja ise läheb aga Soome, kus on tüdruk, kes talle meeldib. Käis siis seda tüdrukut vaatamas. Käib muudkui seal Soome lõunarannas ringi ja vaatab, et hundid on tulnud tema hobust maha murdma. Ja mis sa siis teed: haarab Kalevipoeg esimese kättejuhtuva suurema kivi, virutab sellega üle lahe ja matabki kogu hundikarja selle kivi alla. Nii jäi hobune terveks ja meie näeme Letipeal Põhja-Euroopa suurimat rändrahnu.

Hiidrahnuks loetakse kokkuleppeliselt rändrahne, mille ümbermõõt on üle 25 või suurim läbimõõt üle 10 meetri. Enamik suuremaid hiidrahne on koondunud Eesti põhjarannikule või selle lähedusse, sest just siit kulgeb Põhja-Eesti klint, mis kivide edasist levikut mandriliustikul takistas.

Tammispea kivi on oma 7,8 meetriga Eestimaa kõrgeim rändrahn. Võrdluseks, kui panna neli 184 sentimeetrist meest üksteise otsa, siis ei ulatu ikka tipuni.

Tinglikult võiks Eesti kõige suuremaks rändrahnuks lugeda hoopis Läänemaal Nõva lähedal asuvat Toodrikivi, mis asub vee sees. 1200 kuupmeetrise mahuga on ta teistest hiidrahnudest tunduvalt kogukam. Kusjuures rännanud on ta palju vähem, kõigest mõni kilomeeter.

Toodrikivil on põnev tekkelugu. Ta koosneb neugrundbreksiast, mis on Neugrundi meteoriidikraatri tekkimisel tekkinud kivim ehk plahvatuskivim.

Valdav osa ehk 64 protsenti Eesti hiidrahne on kivimitüübilt rabakivigraniidid, järgnevad peeneteralised graniidid ja migmatiidid. Vähem on gneisse ja pegmatiite ja muid kivimeid. Suurte kivide täpsest koostisest on enamasti teadlikud vaid geoloogid. Tavainimesed on rahne hoopis muude nähtustega seostanud.

Palmse hiidrahnu lugu

Palmse kloostrikive on rahvapärimuses peetud kivistunud kuraditeks, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Teine lugu pajatab sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest just nendeks kivideks muutis. Erinevaid legende on pea kõigil suurematel kividel üle kogu Eesti.

Legendiga on seotud ka naabruses asuv Palmse hiidrahn. Krõõda nimeline nõid vedas kivi oma põlle sees, kuni järsku hakkas see kiiresti kasvama. Krõõt üritas kivi veel põlle peale tagasi saada ning jättis sinna oma küünejäljed.

Iidsed kivid näitavad rahvapärimuse kaudu Eesti ürgsust ja looduslähedust. Kui unikaalsed me oleme oma rohkete rändkividega teiste riikidega võrreldes? Sellele saab kiire vastuse järgmiselt infograafikult:

Vaadake "Osooni" teisigi põnevaid lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?